Arstide kinnitusel kurnab pidev arvuti taga istumine silmi.

Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst katrin Hannus ütles, et kuiv silm on on silmaarsti töös igapäevane teema, kirjutab SL Õhtuleht.

Kuiv silm on silmaarsti töös igapäevane teema, kõik silmaarstid puutuvad sellega kokku.Kontoriinimese üks sagedasemaid muresid ongi tema sõnul just arvutist kahjustunud silmad,» sõnas arst.

Puhkeolekus pilgub normaalne silm keskmiselt 22 korda minutis. Lugedes on see arv kümme ja arvuti taga töötades vaid keskmiselt seitse pilgutust minutis. See tähendab, et harvemini pilkuvad laud niisutavad silma sarvkesta vähem kui tarvis.

«Sarvkest nõuab niiskust,» rõhutas doktor Hannus.

«Silm jookseb vett,» on üks sagedasi kaebusi silmaarsti vastuvõtul. Liigse pisaravoo üle kurtjal võib olla raske mõista, miks silmaarst kuiva silma sündroomist rääkima hakkab.

«Aga pisarate liigne produktsioon tekibki siis, kui silm on kuiv,» selgitas Hannus, et silma oma kaitsemehhanismid üritavad kuiva sarvkesta aina rohkem niisutada ja seetõttu võibki silm joosta vett.

Lisaks pisaravoolule võib kuiva silma puhul esineda ka punetust, võõrkeha või liivatera tunnet, sügelust, kuivust ja valguskartust.

Pärast pikka tööpäeva arvuti taga võib juhtuda, et autorooli istudes ei näegi enam kaugele – läätse liikumist reguleerivad silmalihased on pidevast pingesolekust jäänudki ühte asendisse ja ei suuda enam lõõgastuda.

Selle vastu aitab doktor Hannuse sõnul silmade puhkamine.

«Umbes kord tunnis tuleks teha mõneminutiline paus, vaadata aknast välja või silmi muudmoodi lasta puhata,» ütles arst.

Ka aitab väsinud silma puhul kunstpisarate kasutamine. 

«Puhka silmi, kasuta kunstpisaraid – see läheb mööda,» rahustas arst.

Samas tuleb kuivadele ja väsinud silmadele kindlasti tähelepanu pöörata – probleemi ignoreerimine võib kaasa tuua juba tõsisemad mured, näiteks võib kahjustuda sarvkest.

«Ühel inimesel oli sarvkestas auk,» tõi Hannus ekstreemse näite oma praktikast.

Tähele tasub panna ka oma lapse telekavaatamis- ja lugemisharjumusi ning loomulikult piirata järjest arvuti taga istumist. Lapse silmas läätse liigutavad lihased väsivad samuti ning võivad tekkida samad probleemid kui täiskasvanutel. Ohumärgid on kissitamine, silmade hõõrumine ja punetus.

«Õnneks esineb kuiva silma lastel väga harva. Aga kui ta istub päev otsa arvuti taga, küll ta saab ka kuiva silma,» manitses silmaarst oma võsukeste nägemise eest hoolt kandma.

Vitamiin A mõjub hästi nägemisele ja luudekasvule. Leidub loomsetes toitainetes (piim, munad) ja köögiviljades (porgand, spinat). Vitamiin A osaleb nägemispigmendi rodopsiini tootmises. Just see aine soodustab hämaras nägemist. Vitamiin B2 aitab muuhulgas kaasa punetavate silmade paranemisele ning valgustundlikkuse puhul. Leidub piimas, jogurtis, juustus, maksas, kalas, sojaubades, samuti hommikusöögihelvestes, kastmetes, puuviljajookides. Vitamiin B6 leidub kalas, maksas, kanalihas, rohelistes ubades, lehtsalatis, banaanides. seleen l seleeniühendeid leidub hommikusöögihelvestes, lihas, kalas, munades, maksas ja pähklites.

Kuiv silm seda põhjustab pisarakile puudulikkus, mis on tingitud pisarate vähesusest või nende liigsest aurustumisest. Liigse aurustumise põhjustab harv pilgutamine, laugude haigused, erinevad ravimid, silmalaugude põletikud. Ka esineb seda kontaktläätsede kandjatel.

Pisarate vähesuse või aurustumise tõttu võib kahjustuda silma välispind, millega kaasneb ebamugavustunne silmades. Väsinud silm seda põhjustab silmalihase väsimus. Pidev lähedale vaatamine (töö arvutiga, lugemine) väsitab silmaläätse liigutavaid lihaseid. Nii võib juhtuda, et pärast pikka arvuti taga istumist jäävad silmalihased ühte asendisse ja ei suuda enam lõõgastuda. Inimene ei näe kaugele, nägemine on udune ja silmad kuivad-kipitavad. Väsinud silma vastu aitab kunstpisarate kasutamine.

Allikas: www.postimees.ee, Inna-Katrin Hein