Väike-konnakotka poeg. Foto autor: Indrek Tammekänd
Keskkonnaamet uuendas Eesti kõige arvukama kotkaliigi, esimesse kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka kaitse tegevuskava.
Tegevuskavas on kirjas väike-konnakotka säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2018-2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Nii lühema kui pikema perioodi põhieesmärgiks on säilitada Eestis väike-konnakotka praegune arvukus 600-700 paari.
Eestis oma levila põhjapiiril elav väike-konnakotkas kuulub nii Eestis kui ka Euroopas rangelt kaitstavate liikide hulka, kes pesitseb enamasti vanemates puistutes ning toitub rohumaadel närilistest. Väike-konnakotka ohustatus on tänu kaitsemeetmetele Eestis viimase poolsajandi jooksul vähenenud ning liigi praeguseks kehtivaks ohustatuse kategooriaks on "ohulähedane". Seevastu Euroopa Liidus tervikuna, nagu ka mitmes meie lähiriigis, on viimasel kümnendil täheldatud liigi arvukuse langust.
"Sel sajandil on riikliku seire andmetel väike-konnakotka arvukus Eestis jäänud stabiilseks. Oleme suutnud ohustatud liigi seisundit parandada pesapaikade kaitseks kehtestatud piirangute järjekindla rakendamisega ning võime tunda uhkust, et juba 1958. aastal loodusmälestusobjektina kaitse alla võetud liigi seisund on viimase 50 aasta jooksul Eestis tunduvalt paranenud. Samas näitavad nii riiklik seire kui ka tegevuskava täitmise raames teostatud uuringud, et konnakotkaid ohustavad ohutegurid ei ole kuhugi kadunud," lausus Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.
Oluliseks konnakotkaste arvukust ja sigimisedukust vähendavas teguriks on pesametsade hävimine metsaraiete tõttu. Ehkki uuringute järgi pesitsevad konnakotkad järjest lähemal metsaservale ja nooremates metsades, ei ole nad viimastel aastakümnetel oluliselt oma elupaigavalikut muutnud ja vajavad jätkuvalt pesitsemiseks vana, ligi 80-aastast pesametsa ning tugevaid puid, kuhu oma pesa rajada. Seetõttu on oluline tagada vanade metsade olemasolu, et jätkuks kvaliteetseid pesapuid ja kotkad saaks pikalt ühes kohas pesitseda.
Uue pesa kaitse alla võtmine tekitab aga tihti pingeid metsaomanikega. Seetõttu soovitab tegevuskava tõhusamalt kaitsta juba teadaolevaid pesapaiku ja täpsustab asustamata pesade ning ringikujuliste püsielupaikade kaitse all hoidmise põhimõtteid. Näiteks tuleks kaitsta ka parasjagu asustamata ja varisenud kotkaste pesi vähemalt 9 aastat, mis on pool konnakotka põlvkonna pikkusest.
Lisaks pesametsade kaitstusele on konnakotkastele oluline ka toitumisalade ja nende kvaliteedi säilimine nii pesitsus- ja talvitusaladel kui ka rändeteedel. Väike-konnakotka elupaika iseloomustab mosaiiksus, kus pesametsad piirnevad saagijahiks kasutatavate avamaastikega. Traditsiooniliselt majandatavad avatud rohumaad, karjamaad ja heinamaad, mis paiknevad paari kilomeetri raadiuses sobivatest pesitsusmetsadest, on konnakotkaste peamine toitumisala. Kui rohumaid ei hooldata, näiteks aladel ei karjatata loomadega, võsastuvad kotkastele sobilikud toitumisalad ning neil on keeruline oma peamisi saakloomi ehk närilisi tabada. Seetõttu on vajalik jätkata poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamisega, millega Keskkonnaameti maahoolduse valdkond ka tegeleb.
Kinnitatud väike-konnakotka tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
Uus tegevuskava koostati konnakotka ekspertide, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Allikas: Keskkonnaameti pressiteade
