LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Meie ajakirjadel on uus tellimiskeskkond

Alates 1. aprillist hakkab Eesti Looduse, Horisondi ja Eesti Metsa tellimusi vormistama ja muid tellimustega seotud toiminguid tegema postiteenuste ettevõte Express Post. Edaspidi saab meie ajakirju tellida tellimiskeskkonnast www.tellimine.ee või telefonitsi 617 7717.

Loodusajakirjade huvilistele tuttav e-pood www.loodusajakiri.ee/pood pakub aga endiselt võimalust osta meie ajakirjade üksiknumbreid, sh varasemaid numbreid, raamatuid ja heliplaate.

Aprill on ülisoodne aeg tellida ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont!

Kogu aprillikuu jooksul saab Eesti Loodust, Eesti Metsa ja Horisonti või mitut ajakirja koos tellida vähemalt 30% tavahinnast soodsamalt! Kõik hinnad on veel madalamad kui senised soodustused õpilastele, raamatukogudele, Loodusajakirja liikmetele jt. Tellimuse saab vormistada aadressil www.tellimine.ee või telefonitsi 617 7717.

Mullused parimad kaanekujundused on selgunud

Loodusajakiri korraldas 14.‒21. märtsini Eesti Looduse, Horisondi ja Eesti Metsa mulluste kaanekujunduste võistluse: palusime huvilistel valida iga ajakirja köitvaima kaanekujunduse. Hääletusel osales 628 inimest kolmeteistkümnest riigist.

Eesti Looduse parimaks osutus mulluse märtsinumbri kaas, millel on puu tagant piiluv kõrvukräts: seda kaanekujundust pidas köitvaimaks 23% hääletanutest. Foto autor on loodusfotograaf Sven Začek. Ajakirja kaanepilt seostub numbris ilmunud põhjaliku kirjutisega Nursipalu harjutusvälja arendusplaanide ning seeläbi kannatava looduskeskkonna kohta.

Horisondi parimaks valiti suure häälteenamusega (46%) neljanda numbri kaas. Sellel oleva universumit "õgiva" kosmilise vaakumimulli on kujundanud ajakirja kunstnik Kersti Tormis füüsikute Kristjan Kannikese ja Andi Hektori nõuannete järgi. Eesti Metsa parimaks hinnati (41%) sügisnumbri kaas musträhniga: pildi on teinud Janek Joab. Täpsema ülevaate häältejaotuse kohta leiab Loodusajakirja veebilehelt.

Peale parimate väljavalimise palusime hääletajatel avaldada arvamust ajakirjade kaanekujunduste kohta. Need oli suuremalt jaolt tunnustavad ja positiivsed. Paljud tunnistasid, et raske oli valikut teha, kuna lemmikuid oli mitu. Toodi esile, et meeldib pigem rahulikum ja ühele detailile keskendunud kujundus. Üldiselt olid eelistatud need esikaaned, kus on peal mõni elusolend. Samuti peeti oluliseks pildi ja kaanel esile toodud ajakirja põhiteemade omavahelist seost.

Horisondi märtsi-aprillinumber ja Eesti Looduse märtsinumber (foto: Katre Palo)

Kukus räägiti kanepist ja Elmaris kosmilisest tumeainest

Möödunud neljapäeval (22.03) oli raadio Kuku saates "Loodusajakiri‟ Toomas Jüriado vestluskaaslaseks loodus- ja aiandushuviline Triin Nõu, kes on kirjutanud märtsikuu Eesti Loodusele artikli "Kanepi uus tulemine". Triin teeb selgeks, et harilikku kanepit ei maksa segi ajada pahandusi toova india kanepiga. Harilikku kanepit kasvatatakse Eestis praegu järjest rohkem; seemneid veetakse põhiliselt Eestis välja, aga kasutusvõimalusi on neil palju. Ka nendest ja kanepi muudest voorustest oli saates juttu. Kuula saadet Kuku taskuhäälingus või Loodusajakirja raadiosaadete teemalehel.

Elmari saates "Maailmamix‟ sai möödunud pühapäeval (25.03) kuulata Horisondi kaasautorit Antti Tamme, kes rääkis sellest, millest on värskes ajakirjanumbris kirjutanud: kuidas kosmiline tumeaine mõjutab meie igapäevaelu Maal. Saadet saab järelkuulata Elmari veebilehel.

EESTI UUDISED

Sel hooajal tähelepanu köitnud urvalindude invasioon kajastus ka linnade linnuvaatlusel: seda liiki kohati mitmes linnas (foto: Jyri Salmi / Wikimedia Commons)

Linnade linnuvaatlusel märgati enim liike taas Tallinnas

Möödunud pühapäeval korraldas Eesti ornitoloogiaühing igakevadise linnade linnuvaatluse. Sellest võttis tänavu osa 115 huvilist, kes tegutsesid 24 linnas üle Eesti: see hulk on sarnane eelnevate aastate omaga. Seevastu kohatud liikide hulk oli selgelt väiksem: linnades märgati 99 linnuliiki, s.o 16 liiki vähem kui mullusel varajasel kevadel. Kohatud liikide tagasihoidlik arv on suuresti tingitud asjaolust, et tänavune märts on olnud võrdlemisi külm, mistõttu on paljud rändlinnud veel saabumata. Siiski nähti mitmes linnas juba sookurgi, eri liiki hanesid, ristparte ning täheldati arvukat põldlõokeste rännet.

Ootuspäraselt märgati enim liike Tallinnas, kus vaadeldi 65 liiki linde. Kuna madalamad siselahed on veel peaaegu täielikult jääs, jäid paljude mereäärsete linnade tulemused võrdväärseks sisemaalinnadega. Nii järgnes pealinnale 54 liigiga hoopiski Tartu, edestades kaks liiki vähem kirja saanud Haapsalut. Kõige enam ässliike (viis liiki) saadi kirja Paldiskis: ässad on liigid, keda teistes linnades ei kohatud. Paldiskis nähti tõmmuvaerast, mustvaerast, alki, krüüslit ja händkakku.

Võistluse koondtabeli saab alla laadida EOÜ veebilehelt.

EOÜ

Vasakpoolne on jõevähk ja temast paremal võõrliigid marmorvähk ning signaalvähk (allikas: EMÜ)

Eesti maaülikool sai loa pidada vähi võõrliike

Keskkonnaamet on andnud Eesti maaülikoolile loa pidada vähi võõrliike, et teha teadusuuringuid selle kohta, kuidas nende liikide levikut Eestis paremini ohjeldada ja nõnda kaitsta kohalikku jõevähki. Meie kodumaisele jõevähile ohtlikke võõrliike ei ole muidu lubatud Eestisse tuua, neid pidada ega veekogudesse lasta.

Eestis elutsevat kohalikku jõevähki ohustab kuus vähiliiki: signaalvähk, ogapõskne vähk, kitsasõraline vähk, marmorvähk, soovähk ja seni eestikeelse nimetuseta vähk Orconectes virilis. Need võõrliigid on jõevähist agressiivsemad; looduses levides kannaksid nad edasi jõevähile surmavat vähikatku.

Eesti maaülikool toob laborioludesse elama signaalvähi, ogapõskse vähi ja marmorvähi. Siht on välja selgitada nende bioloogilised iseärasused, et leida võimalusi ohjeldada võõrliikide levikut. Ühtlasi aitab uuring paremini välja töötada meetmeid, kuidas kaitsta kodumaise jõevähi looduslikke populatsioone. EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse õppetooli lektori Katrin Kaldre sõnul uuritakse teadustöö raames vähkide geneetikat, välisehitust ja haigusi. Ent tehakse ka analüüse õigusrikkumiste, näiteks vähkide röövpüügi, ebaseadusliku kaubanduse ja võõrliikide sissetoomise menetlustoimingute tarbeks.

Eesti maaülikoolis on vähi võõrliikide uuringuid tehtud alates 2008. aastast, kui Eestis avastati esimene võõras vähk: signaalvähk. Marmorvähki võib leiduda kodustes akvaariumides, kuid seni ei ole see liik loodusesse sattunud. Marmorvähi teeb eriti ohtlikuks asjaolu, et tema paljunemiseks ei ole vaja emast ja isast isendit: kõik isendid on emased, kes paljunevad neitsisigimise teel. Seega võib ka üksikust marmorvähi isendist tekkida elujõus asurkond.

Signaalvähk on nüüdseks oma levilat Eestis laiendanud; eriti suur asurkond on Saaremaal. Üldjuhul meie jõevähk kaob neist jõgedest, kuhu signaalvähk on elama asunud. Lätis juba elutsev ogapõskne vähk jõudis Eestisse eelmisel aastal: esimesed isendid püüti välja Pärnu jõest.

Keskkonnaamet

Foto: Maasaak / Wikimedia Commons

Pestitsiidide jääke leiti enamikus proovivõtukohtades

Keskkonnaministeeriumi tellitud üle-eestilisest uuringu järgi leidub taimekaitsevahendite jääke enamikus kohtades, kust proove võeti. Kõige enam leiti sellise herbitsiidi jääke, mida Eestis ei müüda.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees. Selleks võeti proove kolmel korral: tunamullu sügisel ning mullu kevadel ja sügisel. Kokku võeti proove 48 uuringupunktist kõikides maakondades. Igas maakonnas valiti välja üks koht pinnavee- ja kaks kohta põhjavee- (millest üks oli allikas ja üks kaev) proovideks. Peale selle oli veel kaks punkti Jõgevamaal ja üks Viljandimaal. Proovivõtupunktid asusid kõigis maakondades intensiivse põllumajandusega aladel. Proove võeti kokku 137.

Taimekaitsevahendite jääke leiti 39 proovivõtupunktist; proovidest leiti kokku 49 taimekaitsevahendi või selle laguprodukti jääke. Jääke leiti võrdselt nii pinnalähedasematest kui ka sügavamatest veekihtidest. Üheksa taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas piirnormi 34 proovis.

Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on herbitsiid kloridasooni laguaine. Kloridasooni on Euroopas kasutatud 1964. aastast suhkrupeedi, peedi, küüslaugu ja sibulate kasvatamisel, aga ka lilleaiandites ja puukoolides.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul ei ole kloridasooni kasutus Euroopa Liidus keelatud, aga Eesti taimekaitsevahendite registris seda registreeritud ei ole. Teadaolevalt meil seda herbitsiidi praegu ei müüda. Seetõttu on selgusetu, kust see aine on meie veekeskkonda jõudnud - seda asjaolu tuleb edasi uurida. Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema.

Enim kasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud kolmel korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle piirväärtuse 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).

Glüfosaati sisaldavaid herbitsiide kasutatakse põllumajanduses, metsanduses, linnades heakorratöödel, maantee- ning raudteeäärte hoolduses ja koduaedades umbrohtude tõrjes. Glüfosaati on Eestis turustatud toimeainena ligi 300 tonni aastas, turule lubatud glüfosaadipõhiseid taimekaitsevahendeid on kokku 40 preparaati.

Eestis on ka varasematel aastatel uuritud enim kasutatud ja keelustatud taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nii pinna- kui ka põhjavees. Senised uuringud on tehtud nitraaditundlikul alal ning üksikutes kohtades väljaspool seda, mis ei ole andnud piisavat ülevaadet kogu Eesti veeseisundi kohta. Siiski on ka varasemad uuringud näidanud, et peale kloridasoon-desfenüüli leidub keskkonnas just suurtes kogustes pruugitavaid taimekaitsevahendeid. Kuna statistikaameti andmetel on tarvitatud taimekaitsevahendite kogused viimastel aastatel pidevalt suurenenud, on oluline saada teavet kogu territooriumi pinna- ja põhjavee taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kohta. Uuringu lõpparuandega saab täismahus tutvuda keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Keskkonnaministeerium

Kablis on alanud kevadrände loendused

Sel kevadel seiratakse Kablis kevadrännet märtsi keskpaigast mai lõpuni. Huvilised saavad linnujaamas toimuva kohta lugeda Kabli veebilehel ilmuvast päevaraamatust.

Tänavune kevad on n-ö vana aja kevad, mistõttu ei ole lindude ränne veel kuigi suures hoos. Esimestel loenduspäevadel märgati 600-1200 rändurit päevas. Neist umbes viiendik olid hõbekajakad, kelle põhiränne on nüüdseks läbi. Eelmisel reedel (23.03) võis täheldada kuldnokkade kevadrände algust ja ka kanepilinde oli palju liikvel, elevust pakkus üks mägi-kanepilind. Selle nädala esmaspäeval nähti hooaja esimesi sookiure, viuparte, punaselg-tildrit ja põhjavinti.

Kabli linnujaam

TASUB OSALEDA

Pernova kosmoseklubis jagatakse reisimuljeid päikesevarjutusest USA-s

Täna, 28. märtsil kell 18‒20 toimub Pärnus Pernova loodusmajas kosmoseklubi õhtu, kus Ahhaa planetarist Üllar Kivila kõneleb päikesevarjutusest USA-s. Sel suvel said ameeriklased osa harva nähtavast looduse vaatemängust: Kuu varjas täielikult Päikese ja mõneks hetkeks läks keset päeva pimedaks.

Selge ilma korral minnakse vaatlema Kuud ja Päikest. Pääse loodusõhtule maksab kuus eurot. Pernova loodusmaja asub Pärnus A. H. Tammsaare pst 57.

Pernova loodusmaja

Eesti rahvusmaastikest ja nende valimise hetkeseisust

räägivad täna kell 18.30 Türi kultuurikeskuses (Hariduse 1) Juhani Pütsepp ja Ingmar Muusikus. Loodusõhtust osavõtt on kaks eurot, õpilased ja lapsed tasuta.

Eesti looduskaitse selts

Pildil on määramisvõistluse algajate taseme 2. vooru pildiküsimused (allikas: linnuvaatleja.ee)

Käimas on Linnuvaatleja määramisvõistluse teine voor

Selle nädala laupäevani (31.03) saab saata vastuseid Linnuvaatleja portaalis korraldatava määramisvõistluse teise vooru küsimustele. Võistlusel, mis kestab novembrini, on kokku kümme vooru.

Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes: algajad ja edasijõudnud. Algajate astmes oodatakse osalema pigem neid, kes tunnevad Eesti kõige tavalisemaid linde (näiteks rasvatihast, valge-toonekurge, harakat); edasijõudnute küsimused on sobivad neile, kes tunnevad enamikku Eesti linde. Igas voorus tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi.

Küsimused leiab Linnuvaatleja teemalehelt. Määramisvõistluse 2. voorus kõigile küsimustele õigesti vastanute vahel loositakse välja tasuta osalus Estbirdingu kevadretkel 13.‒15. aprillil Hiiumaal. Täpsemat teavet kevadretke kohta saab Estbirdingu veebilehelt.

Linnuvaatleja

Foto: Katre Palo

Suure reede perepäev Tartu loodusmajas

Reedel, 30. märtsil kell 11‒14 oodatakse kõiki lihavõttepühade perepäevale Tartu loodusmajja. Töötoas saab katsetada munade värvimist mitmesuguste looduslike vahenditega ning teada, kuidas saab erksavärvilisi pühademune oma tervist ja keskkonda ohtu seadmata. Meisterdatakse ka munatopse, talveaias korraldatakse seikluslik lihavõtteteemaline munaotsimismäng, saab tutvuda loodusmaja küülikutega. Perepäeva osalustasu on kolm eurot .

Tartu loodusmaja

Mullune lihavõtte linnuvaatlus toimus aprilli keskpaigas (allikas: EOÜ FB-leht)

Lihavõtted tasub mööda saata linde vaadeldes

Tuleval nädalavahetusel, 31. märtsil ja 1. aprillil, on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Neil osalejad ei pea tundma kõiki linde, oluline on vaid tähele panna enda ümber toimuvat. Vaatluste tarbeks võib teha väikese jalutusringi oma koduaias, minna tunnisele käigule või kogu nädalavahetuse vältavale linnuretkele.

Vaatluspäevadel osalejatel tuleks kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ja kasvõi hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist nähti ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised. Tulemused saab mugavalt sisestada elektroonilisse ankeeti. Ürituse raames korraldab Eesti ornitoloogiaühing ka juhendajaga vaatlusretki.

Linnuvaatluspäevadel kogutud andmed palutakse edastada juba pühapäeval, 1. aprillil, et need jõuaksid nädala algul tehtavasse kokkuvõttesse. Kui internet puudub, võib tulemused saata tavapostiga aadre ssil Veski 4, 51005 Tartu. Vaatlustulemusi oodatakse hiljemalt 4. aprilliks.

EOÜ

Foto: Arne Ader

Looduspiltnik Arne Ader räägib lugusid lindudest

Tuleval kolmapäeval, 4. aprillil kell 18 on Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46) loodusõhtu, kus loodusemees ja -fotograaf Arne Ader pajatab lugusid lindudest. Muu hulgas tuleb juttu kuldnokapilvedest ja rõõmusilmadest, linnupiimast ja kalapidudest, vesipapi magamistoast ja varblaste vannitoast. Mõistagi näeb asjakohaseid loodusfotosid. Loodusõhtu pääse maksab kolm eurot.

TÜ loodusmuuseum

Soomaa rahvuspark 2016. aasta augustis (foto: Katre Palo)

Pildista Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparki!

Tänavu 8. detsembril täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi loomisest, mistõttu kutsub keskkonnaamet jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel.

Aktsioonist osavõtuks tuleb oma Facebooki- või Instagrami-lehele postitatavale fotole lisada teemaviite # (hashtag) abil pildi tegemise asukoht: kas #Karula, #Soomaa või #Vilsandi. Fotole on soovitatav lisada allkiri, mis kirjeldab pildil toimuvat või selle tegemise asukohta. Kõik 16. märtsist kuni 19. novembrini nõnda postitatud fotod osalevad meeneloosides: need loositakse mai-,augusti- ja novembrikuu lõpus.

Üleskutse peaauhind on matk keskkonnaameti retkejuhiga huvipakkuvas rahvuspargis; võitja saab kaasa võtta viis kaaslast. Peaauhind loositakse välja nende hulgast, kes on foto juurde peale asukohaviite (#Karula, #Soomaa või #Vilsandi) märkinud viite #Keskkonnaamet.

Rahvusparkide väärtusi ilmekalt edasi andvad fotod avaldatakse rahvusparkide Facebooki-lehtedel ja kaitsealade veebilehel www.kaitsealad.ee. T äpsema teabe üleskutse kohta leiate samuti kaitsealade portaalist.

Keskkonnaamet

Marko Mägi (allikas: TÜ)

Loeng mõnusast linnaelust

Uuel nädalal korraldab Tartu ülikool Tallinna nädala, et tutvustada elukestva õppe võimalusi. Ülikooli õppejõud ja teadlased peavad mitu huvitavat loengut. Muu hulgas saab 5. aprillil kell 17.30‒19 kuulata linnuökoloog Marko Mäge, kes peab loengu mõnusast linnaelust. Juttu tuleb loomade kohanemisest kiiresti muutuvas linnakeskkonnas ning inimeste ja loomade konfliktidest. Loengut saab tasuta kuulata TÜ Tallinna esinduses (Teatri väljak 3‒311). Huvilistel palutakse registreeruda TÜ internetilehel oleva vormi kaudu. Teavet Tallinna nädala kohta leiab ülikooli teemalehelt.

TÜ

Tulekul on Eesti ökoloogiakonverents

Eesti 13. ökoloogiakonverents peetakse 20. aprillil kell 11 Tartus Dorpati konverentsikeskuse Struwe saalis. Tänavu on teemaks ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maailmas. Kõne all on ökoloogiauuringud Eestis ja nende seos oluliste ühiskonnaprobleemidega. Konverents koosneb kolmest sessioonist, mida juhatavad vastavalt Ülo Mander, Tiina Nõges ja Raivo Mänd.

Osalema oodatakse nii teadlasi, õppejõude, ametnikke, õpetajaid, (üli)õpilasi kui ka kõiki teisi huvilisi. Osalus on tasuta, kuid tuleb registreeruda hiljemalt 13. aprilliks teaduse tippkeskuse veebilehe kaudu. Ökoloogiakonverentsi korraldab Eesti ökoloogiakogu koostöös teaduse tippkeskusega EcolChange. Rohkem teavet leiab EcolChange'i veebilehelt.

EMÜ

Looduskaitse kuld- ja hõbemärgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap

Esitada saab Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub 17. aprillini esitama ettepanekuid Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärkide kandidaatide kohta. Ettepanekud tuleb saata ministeeriumi looduskaitseosakonda aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti teel keskkonnaministeerium@envir.ee. Kandidaadi kohta tuleb kirjutada vabas vormis ülevaade tema looduskaitsetegevusest.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kes on pikka aega silmapaistvalt uurinud looduslikke kooslusi, haruldasi liike või looduse üksikobjekte ja korraldanud nende kaitset ning levitanud looduskaitseteadmisi. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse selle saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Eesti looduskaitsemärk on tunnustus inimestele, kellel on suuri teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja ja looduskaitse arendajana nii Eestis kui ka maailmas. Looduskaitse hõbemärke on antud alates 2011. aastast, nüüdseks on tunnustusena jagatud 42 märki.

Mullu pälvis Kumari preemia loodusuurija ja -kaitsja Agu Leivits ning looduskaitse hõbemärgid loodusajakirjanik ja kalatark Vladislav Koržets, loodusharidustöö edendaja ja taimemaailma populariseerija Urmas Laansoo, kahepaiksete uurija ja kaitsja Riinu Rannap, loodusturismi edendaja ja Soomaa rahvuspargi loodusväärtuste tutvustaja Aivar Ruukel ning Eesti-Soome looduskaitse koostöö pikaaegne eestvedaja Rauno Väisänen.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide laureaadid tehakse teatavaks mais looduskaitsekuu avaüritusel. Teavet varasemate laureaatide ja muu kohta leiab ministeeriumi veebilehelt.

Keskkonnaministeerium

MAAILMAST

Sulejäljed viikingi mõõga roostetanud raual (fotod: Jørgen Rosvold / NTNU muuseum)

Kelle sulgi leiab viikingite patjadest?

Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli (NTNU) arheoloogia- ja kultuuriloo-osakonna järeldoktorant Jørgen Rosvold on üks väheseid norralasi, kes suudab määrata linnuliiki ainsa sule järgi. Oma uurimistöös tunneb ta muu hulgas huvi selle vastu, millega täitsid oma patju viikingid.

Kui teie padi ei ole sünteetilisest materjalist, siis on sellegi sisuks enamasti ikka koduhanede või -partide suled. NTNU udusuleprojektis ( Dunprosjektet) muistseid hauapanuseid uuriv Rosvold teab hästi, et linnusulgi hindasid kõrgelt ka viikingid. Ent üllatav oli patjades pruugitud sulgede mitmekesisus. Näiteks on ta neist leidnud Euroopa suurima öökulli kassikaku sulgi.

Sageli on Rosvold pidanud otsuseid tegema päris tillukeste sulefragmentide või nende jäljendite põhja. Mees tunnistab, et nii mõnigi kord ei ole ta suutnud täpset liiki määrata: jahilindu või värvulist ei ole väga keeruline eristada, seevastu tuleb vahel leppida teadmisega, et määratav sulg on kuulunud mingile partlasele.

Rosvoldi töös on abiks olnud NTNU põhjalik linnusulgede kogu: kui linnu perekond on uurijale selge, saab leitud sulge võrrelda kollektsiooni näidistega. Iseäranis palju on abi udusulgedest, eriti suleudeme kõige peenematest osadest ehk suleebemetest. Nende kuju ja paigutus sule eri osades, väikesed erisused ja värv võivad anda just vajaliku võtme määramaks täpset liiki. Ent vahel võetakse appi DNA-analüüs: siis, kui ollakse liigi määramisele muude tunnuste järgi juba küllaltki lähedal.

Omaette kunst on määrata sulejäljendeid metallil; selles vallas on suured kogemused NTNU konservaatoril Leena Aulikki Airolal. Näiteks võib viikingi mõõk olla hauapanusena asetatud sulepadjale, aastatega on mõõk korrodeerunud ja roostele on jäänud sulgede jäljed.

Teadlased on püüdnud välja selgitada ka seda, millal hakati patju sulgedega täitma. Senised kõige varasemad leiud on 570. aasta kandist. Paraku ei ole veel suudetud avastada, millal hakkasid suletäidist kasutama viikingid.

Udusuleprojekti raames on olnud siht uurida sedagi, millal hakati Norra Helgelandi rannikul pidama hahafarme. Selle kandi inimestel oli kombeks ehitada hahkadele pesitsusmajakesi, kus linnud harjusidki aastast aastasse käima. Nõnda oli kergem koguda pesadest mune ja pärast pesitsust udusulgi. Selle kohta saab lugeda aprillis ilmuva Eesti Looduse sõnumist "Ikka elus Põhja-Norra iidne kultuuritraditsioon: hahafarmid‟ (vt lk 9).

Muidugi on kasulik sulgi tunda ka mitmes muus ainevallas. Näiteks lindude räppetompudes leiduvate sulgede järgi saab kindlaks teha, kes on olnud nende röövlindude toit. Mõnes suuremas lennujaamas töötavatel ornitoloogidel aitavad sulemäärangud välja selgitada, milliste lindudega on lennukid kokku põrganud, et püüda selliseid õnnetusi vältida.

NTNU/Uudistaja

Kas selline pilt jääb minevikku ja karusnahafarmid kaovad? (foto: Thinkstock/care2)

Loomakaitsjate võit: Versace loobub karusnahkadest

Portaalis Care2 Causes kirjutas Judy Molland 22. märtsil loomakaitsjate suurest võidust: Itaalia Versace moemaja on teatanud, et ei kasuta oma toodetes enam karusnahku.

Enne seda oli Care2 petitsioonide leheküljel antud üle 94 000 allkirja selle nimel, et Versace mainitud otsuse teeks. Organisatsiooni Humane Society International (HSI) teatel on Versace siiani kasutanud rohkesti karusnahku, näiteks naaritsa- ja kährikunahku. HSI Ühendkuningriigi haru tegevjuhi Claire Bassi kinnitusel võib Versace otsusel olla laialdane mõju teistelegi moeloojatele, kuna tegu on väga mõjuka luksustoodete margiga.

Varem on Care2 mõjul olnud tähtis koht selles, et ka Armani ja Gucci on nahkadest loobunud, kusjuures Gucci liitus lausa rahvusvahelise koalitsiooniga Fur Free Alliance, mis võitleb selle nimel, et karusnahkade pärast loomi enam ei piinataks ega tapetaks. Peale mainitute on nahast loobumisest teatanud ka Hugo Boss, Calvin Klein, Ralph Lauren ning mõni teinegi moe- ja hulgimüügifirma.

Ent on veel küllalt moemaju, kus karusnahad on endiselt kasutusel, sestap ei lõpeta Care2 petitsioonikampaaniat. Põhjendus on see, et farmiloomi peetakse tibatillukestes puurides, kus loomade tervishoiu eest kuigi hästi hoolt ei kanta. Ühtlasi tapetakse neid väga jõhkral moel. Loodusest aga püütakse loomi püünistega, mis põhjustavad neile ränki vigastusi ja valu, mille käes tuleb sageli päevi vaevelda. Portaali One Green Planet andmeil tapetakse naha pärast aastas miljard farmilooma.

Care 2 Causes / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri