Loendused käivitusid Eestis aastal 1987 ning nende eesmärgiks on selgitada eeskätt just maismaal tegutsevate talilindude levikut, suhtelist arvukust ning nende näitajate muutumist nii ühe talve kui ka aastate jooksul. Meetod võimaldab hinnata ka lindude talvist suremust. Paljudes riikides on sellistel loendustel juba aastakümnete pikkune traditsioon. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loendatakse transektmeetodil kõik kohatud liigid, v.a kodutuvi.

Püsiv vaatlusrada rajatakse ühte 10x10 km (UTM) atlaseruutu soovitava pikkusega umbes 10 kilomeetrit, kuid see võib olla ka lühem või pikem. Rada on õigem valida juba suvel sellise arvestusega, et see oleks talvel läbitav. Rada võib kulgeda erinevates biotoopides, ka rannikul (eriti huvitavad on roostikualad). Seni on vähe loendusi tehtud asulates. Loendus toimub kolm korda talve jooksul - novembris, aastavahetuse paiku ja veebruaris. Loendada võib üksi või väikese grupiga. Andmed kantakse hiljem spetsiaalsele ankeedile.

Eelmisel aastal tehti jõululoendusi 28 rajal ja see on selle sajandi rekord!

Kõik eelmisel hooajal taliloendusi teinud inimesed saavad peagi postiga koju uue raamatukese pealkirjaga "Hallvares". Just! Lõpuks on vilja kandnud ponnistused see Lemming Rootsmäe ja Heinrich Veromanni poolt koostatud käsikiri trükimasinast läbi lasta. Kohe kui esimesele partiile jaole saan, need ka välja saadan. Tänutäheks tehtud töö eest. Vaatlejate motiveerimiseks läheb täiendavalt loosi 10 ajakirja "Eesti Loodus" aastakäiku. Tuleval aastal ilmub talilinnuloenduste projekti 20 aasta kokkuvõte. Valmis peaks see saama suvel ja lugejani jõudma hiljemalt järgmise aasta sügisel.

Ent eelmise sajandi suurimate loendusmahtudeni on meil veel arenguruumi. Seepärast järjekordne üleskutse: kui tunnete meie põhilisi talilinde ja olete võimeline talvisel ajal ühtejärge liikuma enam kui 5 km, siis miks mitte üks loendusrada ette võtta. Näiteks mitte just enam väga noor Rein Pärg saab igal talvel hakkama ka kahe rajaga.