Eesti Looduse märtsinumber

Ajakirja kaanel püüab pilku Karl Adami foto värvikast isasleevikesest. Eks inimesed näe seda toredat linnukest enamasti ikka talvel, suvel elab ta vaikset elu kusagil kuusikus. Seepärast sobib ta kenasti illustreerima kaaneartiklit, ehkki seal ei ole juttu leevikesest, vaid lindude talvisest ellujäämiskunstist. Eesti Looduse viljakas autor, TÜ linnuökoloog Marko Mägi on kirjutanud artikli "Linnud talvel: võitlus elu eest", kus on kõne all näiteks väikeste lindude võime langeda torporisse. Uurige artiklist, mis on torpor!

Väga põnev on EMÜ professori Marika Männi ja teadur Reet Karise artikkel entomovektortehnoloogiast. Mesilased ja kimalased on tolmeldajatena teadagi aia- ja põllupidaja tublid abilised, nüüd on mõni liik õpetatud kandma kahjurite biotõrjevahendeid otse taimeõitesse, nii et saaki võib isegi teist sama palju juurde tulla, aga viljad ja putukad jäävad mürgitamata.

Ajakirja peatoimetaja Toomas Kukk on seekord intervjueerinud teenekat ökoloogi, Eesti teadusagentuuri juhti Andres Koppelit, kes tutvustab oma teadlaseteed ja -vaateid.

Uut ja huvitavat on numbris lugeda ka Saaremaa muistse taanlaste linnuse, kooliõpilaste koostatud taimevaramu, sabatihaste pildistamise, eestlaste kohusetundlikkuse, hümni laulva koera, Käsmu kultuuri, Valmiera kiriku, loodusfotograaf Kalmer Lehepuu pildistamiskire, Antarktika hämmastava elurikkuse, merevaigupealinna Palanga, õõnetuvi pesakastide, Peipsi kaldaliivas peituvate muinasesemete, tselluloositehase ohtude, noore looduskaitsja auhinna ja palju muu kohta. Põhjaliku ülevaate saab kanepist kui toidu- ja toorainetaimest ning uiskudest kui matkavahenditest.

Ajakirjade tellimine: www.loodusajakiri.ee/pood.

Märtsi Horisont otsib mõistatuslikult kadunud allveelaeva Kalev

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaanel on sõjaeelse Eesti vabariigi esindussõjalaev Kalev. Koos sõsarallveelaeva Lembituga jõudis Kalev Tallinna kodusadamasse 1937. aastal. Juba 1941. aasta oktoobris kadus Kalev oma teist lahinguülesannet täites jäljetult. Kalevi vrakki on tulutult otsitud aastakümneid. Eelmise aasta detsembris käisid uurijad kontrollimas üht järjekordset "kahtlast" vrakki. Kas üks Eesti 20. sajandi sõjandusloo intrigeerivamaid mõistatusi on viimaks lahenemas? Sellest kirjutab artiklis "Ring tõmbub koomale: jäljetult kadunud allveelaeva Kalev otsinguil" merearheoloog ja Eesti meremuuseumi teadur Vello Mäss.

Ulvar Käärt on usutlenud Tartu ülikooli meestekliiniku juhti Margus Punabit. Uuringud näitavad, et arenenud riikides on meeste viljakus viimaste aastakümnetega kahanenud enam kui poole võrra. Miks küll ometi? Juttu tuleb nii sellest kui ka teistest meeste ihuhädadest, meeste tervisekäitumisest, aga ka meestest kui nõrgemast sugupoolest.

Ajaloolaste Ulrike Plathi ja Kaarel Vanamöldri sulest on ilmunud artikkel, milles vaadeldakse loomaõigusluse arengut 19. sajandi Liivimaal. Selgub, et 19. sajandi teisel poolel oli Riia üks Venemaa modernsemaid keskusi ja just seal asutati "loomaprobleemi" lahendamiseks tollase impeeriumi esimene loomakaitseselts.

Kosmoselugude sarja artiklis "Tumeaine meis ja meie ümber" selgitab Tartu observatooriumi vanemteadur Antti Tamm, kas meil tasub uskuda viimasel ajal levinud hirmutavaid väiteid, mille järgi võib tumeaine põhjustada vähki ja et see salapärane "ollus" võis hukutada dinosaurused.

Horisont on käinud Tallinna tehnikaülikoolis tegutsevas ainulaadses tööstuskeemialaboris; avaldatud reportaažis on lähemalt uuritud, kuidas seal üritatakse põlevkivist väärt molekule välja pigistada.

Uuendusena alustab rubriik Aafrikast: ajaloolane Karin Veski tutvustab Musta Mandri ajalugu, kultuuri ja loodust. Veel saab lugeda sõnadest "taaler" ja "dollar", pommtsükloneist, ilma ja kuritegevuse vahelistest seostest, Tartu ülikooli muuseumis hoitavast kilogrammi etalonist, ajalooallikana kõnelevatest vanadest seinapiltidest ning Eesti muutumisest moodsaks teadusriigiks. Mõtteid teadusest jagab kirjanik Anti Saar. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb leida trigonomeetriata kujundite pindalade suhted, või lahendades ristsõna ja "Mälusäru".

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kuvatõmmis veebilehelt www.loodusajakiri.ee

Aita valida parim kaanekujundus!

Eilsest kuni 21. märtsini saab osaleda hääletusel, kus igaüks võib valida oma lemmiku eelmisel aastal ilmunud ajakirjade Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont esikaante seast.

Kaanekujundus on teadagi iga ajakirja väga oluline osa, seepärast soovibki Loodusajakiri saada kaante kohta tagasisidet, et vastata lugejate ootustele. Iga ajakirja esikaantest saab valida ühe lemmiku. Väga oodatud on ka ettepanekud ja kommentaarid, mida saab vabas vormis kirjutada küsitluse lõpus olevasse lahtrisse. Kõigi hääletajate vahel loosime välja kolm ajakirjade aastatellimust.

Hääletada saab aadressil https://www.surveylegend.com/s/mdt, vaata ka veebilehelt www.loodusajakiri.ee.

Eva-Liisa Orula ja osake "Eesti taimevaramust", millest Eva-Liisa räägib homses "Loodusajakirja" saates Kuku raadios (foto: Toomas Jüriado)

Loodusajakiri Kukus: tutvustame Eesti Looduse uut numbrit

Ajakirja Eesti Loodus märtsinumbris ilmunud artiklitest on juttu lausa kolmes järjestikuses saates "Loodusajakiri". Eelmisel neljapäeval rääkis linnuökoloog Marko Mägi lindude talvisest heitlusest raskete ilmaoludega. Homses saates saab esmalt sõna Eva-Liisa Orula TÜ loodusmuuseumist ja botaanikaaiast, ta räägib "Eesti taimevaramust" ja sellest, kuidas õpilased selle Eesti vabariigi juubelikingiks kokku panid, ning saate teises pooles selgitab EMÜ taimetervise õppetooli juhataja professor Marika Mänd, milles seisneb vaimukas taimekaitsevõte entomovektortehnoloogia. 22. märtsi saates pajatab loodus- ja aiandushuviline Triin Nõu harilikust kanepist, mille kohta on ajakirjas avaldatud tema artikkel "Kanepi uus tulemine"; mainime ka muid kirjutisi, mis on selles numbris trükivalgust näinud.

Saade "Loodusajakiri" on Kuku raadio kavas neljapäeviti pärast kella kümneseid uudiseid ja seda saab järelkuulata Kuku taskuhäälingust.

Allikas: raadio Elmar

Loodusajakiri Elmari "Maailmamixis"

Loodusajakirja vastutava väljaandja Riho Kinksi eestvõttel on meie ajakirjades ilmunud artiklid nüüd saanud tutvustusruumi ka raadio Elmari pühapäevases programmis kell 15-17 saates "Maailmamix", kus 11. märtsil rääkis TÜ zooloogiaosakonna dotsent, ulukiuurija Harri Valdmann metssea ja kiskjate mõjust aasta linnule metsisele. Selle uurimuse tulemustest saab pikemalt lugeda ajakirja Eesti Mets viimasest numbrist.

18. märtsil räägib Eesti maaülikooli professor Marika Mänd entomovektortehnoloogiast: taimekaitsevahendite levitamisest kimalaste ja mesilaste abil. Seda teemat on tutvustatud Eesti Looduse märtsinumbris.

Raadio Elmar taskuhäälingust on võimalik saateid järelkuulata.

EESTI UUDISED

Ühendkuningriigi hundikaitseühingu Wolf Conservation Trust hunt Dakota (foto: Retron/Wikimedia)

Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale

Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid lükkasid agentuuri 9. märtsi pressiteates ümber äsja meedia vahendusel avalikustatud väited, justkui kipuksid hundid küladesse toidunappuse tõttu. Samuti kinnitavad ulukiuurijad, et inimeste kallale hundid ei kipu.

Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialisti Peep Männili kinnitusel on hunt saagi poolest väga paindlik liik ja Eestis on tal praegu väga rikkalik toidubaas, ehkki metssigade arvukus on Aafrika seakatku tõttu drastiliselt kahanenud. Põtru ja kopraid on endiselt rohkesti, hundi eelistatud saakloomade metskitsede arvukus on kõikjal kiiresti taastumas - viimaste aastate jooksul on nende arvukus kahekordistunud. Männil lisab, et iga hundi kohta on keskmiselt ligi tuhat metskitse, ehkki piirkonniti on see erinev. Saartel ja Lõuna-Eestis lisandub menüüsse ka punahirv, kelle levik ja arvukus on samuti tõusuteel.

Huntide rünnakud kodu- või kariloomadele on seotud nende kergema kättesaadavusega, mitte metsloomade vähesusega. Võimaluse korral valib hunt kergemini kättesaadava saagi, näiteks ilma piisava järelevalveta ehk karjuse, kaitsekoera või korraliku tarata lambad. Seetõttu peaksid loomaomanikud investeerida korralikesse kaitsemeetmetesse. Kariloomade kaitseabinõude tarbeks saab küsida toetust keskkonnaametilt, näiteks selleks, et rajada karjaaedu.

Männili hinnangul tuleb hunte oskuslikult küttida: jahti tuleb pidada just julgematele isenditele. Nõnda jäävad hundid inimpelglikuks ja saab ohjeldada nende arvukust. Väljaspool hundi jahiaega antavad eriload nuhtlusisendite küttimiseks on üks meetmeid, mida sageli on kasutatud. Jahihooaja sees on seatud siht küttida hunte enim neil aladel, kus hundid on rünnanud kodu- ja kariloomi. Samuti kompenseerib riik loomaomanikule kahju, mis on tekkinud hundi rünnakust kodu- või kariloomadele.

Huntide rünnakud koertele on erakordsed, aga üksikjuhtumeid on ette tulnud igal aastal. Koeri murrab vaid väga väike osa meie huntidest, enamik meie hunte ei näe koeras ei konkurenti ega toiduobjekti. Samuti lükkab Männil ümber arusaama, justkui oleks koerte murdmised otseselt seotud huntide arvukusega.

Männil selgitab, et inimesele ei ole hundid tavaolukorras ohtlikud: "Euroopas ei ole üle saja aasta terve hunt inimest rünnanud. Haiged loomad, näiteks marutaudi põdevad, võivad käituda ettearvamatult ja agressiivselt, kuid alates 2005. aastast on marutõve levik Eestis peatatud ning võimalus saada kokku seda haigust põdeva rebase või kährikuga, veel vähem hundi või ilvesega, on muutunud üliväikeseks".

Üksiti panevad ulukiseirespetsialistid inimestele südamele, et ei levitataks valefakte: need külvavad asjatut hirmu ja on inimesele ohtlikumadki kui mistahes kiskjad.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Poropooriku kaitsest on juttu ühes märtsikuu Eesti Looduse sõnumis, vt lk 8 (foto: Indrek Sell)

Mitu Eesti torikseente metsaliiki on välja surnud

TÜ looduskaitsebioloogia töörühm vaatas kaks aastat väldanud projekti jooksul üle kõigi Eesti torikseeneliikide looduskaitselise seisundi. Selgus, et Eestist leitud 220 torikseeneliigist on vähemalt 5 metsades elanud liiki hävinud ja 11 liiki kriitilises seisundis.

Torikseened on metsades puidulagundajatena oluline liigirühm, kelle elupaiga kvaliteedi määrab metsa kõdupuiduvaru. Intensiivne metsamajandus vähendab kõdupuidu hulka ja seetõttu on see liigirühm nii Eestis kui ka mujal Euroopas juba pikka aega olnud looduskaitsebioloogide ja mükoloogide tähelepanu all.

TÜ looduskaitsebioloogia töörühma kaheaastase projekti lõpuks kutsuti kokku ekspertide rühm, kes hindas Eesti torikseente väljasuremisohtu maailma looduskaitseliidu (IUCN) rahvusvahelise metoodika järgi. Hindamise tulemused näitasid, et Eesti metsadest on viimase 50 aastaga välja surnud vähemalt 5 torikseeneliiki ning 11 metsaliiki on kriitilises seisundis. Metoodika ei võimalda teha kindlaks liike, mis võivad Eesti metsadest olla hävinud just viimaste aastate ulatuslike raiete tõttu.

Projekti juhi, TÜ teaduri Kadri Runneli sõnul pole torikseente põhjal otsustades Eesti metsaelustiku olukord just kiita, aga oli ka üksikuid positiivseid üllatusi: "Saime esmakordselt kinnitust, et loodud kaitsealad hakkavad tasapisi üliohustatud liike lootusetust seisust välja aitama. Näiteks esimese kategooria kaitsealune liik poropoorik paistab olevat levinud oma ainsast leiukohast nüüd veel mitmele kaitsealale. Samuti on Ida-Eesti põlismetsadest leitud paar uut liiki, kes võivad olla Eesti taasasustanud Venemaalt."

Uuringut rahastas KIK.

TÜ looduskaitsebioloogia töörühm / Uudistaja

Foto 8. märtsil Genialistide klubis toimunud Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatu pealkirja esitluselt (foto: Gabriela Liivamägi / Tartu linnavalitsus)

Tartu sõnum kultuuripealinnaks kandideerimisel on "Ellujäämise kunstid"

Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamat kannab pealkirja "Ellujäämise kunstid" ("Arts of Survival"). Sügisel rahvusvahelisele žüriile esitatavalt raamatult oodatakse nii kunstilist kvaliteeti kui ka julget kaasarääkimist Tartu ja terve Euroopa proovikivide ja tuleviku teemadel.

"Tartu 2024" kandidatuurimeeskonna liige Berk Vaher selgitab, et raamat hõlmab nii kultuuri kestmise lugusid kui ka tuleviku Euroopas eredama tooni andmist, kuulutab Tartu eristumistahet ja tartlaste kodanikujulgust. "Tartu 2024" vastutava projektijuhi Erni Kase sõnul ootab rahvusvaheline žürii Tartult kõrge kvaliteediga kultuuriprogrammi, mille iga üksik projekt räägiks julgelt kaasa Tartu ja terve Euroopa probleemide ja tuleviku asjus. Kask lisab: "Peame suutma "Tartu 2024" programmi raames tõlkida meie linna, piirkonna ja riigi omapära Euroopas ja maailmas mõistetavasse keelde. Teeme kõik selleks, et "Tartu 2024" projektid edendaksid valdkonnaülesust ja rahvusvahelist koostööd."

Sel nädalal algab avalik ideekorje, kus iga tartlane saab pakkuda oma ideid Euroopa kultuuripealinna teemal. Järgmistel kuudel ootab "Tartu 2024" kandidatuurimeeskond professionaalsetelt kultuurikorraldajatelt ettepanekuid kunsti- ja kultuuriprojektide "Ellujäämise kunstid" kohta. Parimatel ideedel on võimalus jõuda Tartu Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatusse.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Hundikütid on hooajal tabanud üle saja kriimsilma (foto: Aimar Rakko / keskkonnaamet)

Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti

Tänavune hundijaht lõppes 1. märtsil. Hooajal lasti kokku 101 hunti lubatud 112-st. Peale selle kütiti kahjustuste vältimiseks kolm hunti eriloaga väljaspool jahiaega.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitas, et siht oli pidada jahti eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondades, aga suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju küttida vähem. Niiviisi saame tagada hundiasurkonna soodsa seisundi, olukorra, kus liik täidab ökoloogilist funktsiooni, aga loomakasvatajad ei kanna ülemäära kahjusid.

Et kahjustusi paremini ohjeldada ja arvukusnäitajaid saavutada, oli huntide küttimismaht jaotatud maakondade asemel 18 ohjamisala vahel. Küttimismaht määrati keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ja keskkonnaameti kogutud kiskjakahjustuste andmete põhjal; arvestati ka maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid.

Enim hunte kütiti rohkete kiskjakahjudega Võrumaal, kus lubatud 17-st kütiti 15 hunti. Sama palju kütiti ka Läänemaal: kogu sealne etteantud limiit. Seevastu kahjustustest puutumatusse Ida-Viru maakonda limiiti ei määratud ning ühtegi hunti seal ei kütitud.

Huntide arvukuse ohjeldamisel lähtutakse suurkiskjate kaitse- ja tegevuskavas püstitatud eesmärgist hoida Mandri-Eestis 2018. aastaks alles keskmiselt 20 hundi pesakonda, mis oleks võimalikult ühtlaselt jaotunud sobilike elupaikade vahel.

Üle-eelmisel jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini, Hiiu- ja Saaremaal kuni 31. märtsini.

Vaata lähemalt http://bit.ly/2FtyrNm.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Žürii hindas võidutöö juures kõrgelt seda, et arvestatud on Tartu kesklinna kontekstiga, leitud sobiv koht avaturule ja luuakse uus kvaliteetne ruum jalakäijatele (allikas: Tartu linnavalitsus)

Tartu Sadama kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud

Tartu linnavalitsus teatas 6. märtsil, et Tartu kesklinnas asuva Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringuvõistluse on võitnud töö "Puu tänav", mis taastab jalakäijatele ajaloolise tänava.

Võidutöös pakutud hoonestuslaad toetab võistlusala arengut etapiviisi. Planeeringulahenduse keskmes asuvale avaturule on ette nähtud paremini ligipääsetav asukoht Väike-Turu tänavale ja jalakäijate sillale lähemal, mis võimaldab Sadama kvartali eri piirkondi välja arendada ilma vahepeal avaturgu sulgemata.

Emajõe ja Väike-Turu tänava vahel paikneva Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringu kaheetapilise ideevõistluse kuulutas Tartu linnavalitsus koostöös osaühinguga Giga Investeeringud välja eelmise aasta augustis. Esimeses etapis tähtajaks laekunud tosina võistlustöö hulgast valis žürii välja kolm paremat, kes koostasid teises etapis lõpliku võistlustöö.

Žürii otsusega saab teise etappi pääsenud võistlustöödest esimese preemia "Puu tänav" (autorid Urmo Mets, Kristiina Aasvee, Grete Veskiväli, Kaur Talpsep, Mari Renno, Allan Pilter ja Lisette Tiirik osaühingust Kauss Arhitektuur ), teise preemia "Loovvool" (Ralf Lõoke, Maarja Kask, Märten Peterson ja Martin Mclean, osaühing Salto AB) ja kolmanda preemia "Port" (Toivo Tammik, Andres Mägi ja Veiko Vahtrik, osaühing AB Ansambel).

Auhinnatud tööde autoritele makstakse välja preemiad kogusummas 24 000 eurot. Preemiad maksab välja Giga Investeeringud OÜ; esimese koha preemia, 10 000 eurot, maksab Eesti kultuurkapital.

Planeeringu ideevõistluse võidutöö alusel koostatakse võistlusala detailplaneeringud.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Ornitoloogiaühingu uus juhataja Margus Ots tunneb ühingut läbi ja lõhki (foto: Andres Kalamees)

Ornitoloogiaühingut hakkab juhtima Margus Ots

Eesti ornitoloogiaühingu nõukogu valis ühingu juhatajaks Margus Otsa, kes asus tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelnud Margus Otsal on pikaajaline kogemus, kuidas organisatsioone rajada, arendada ja juhtida.

"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse," ütles Margus Ots.

Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees. Seetõttu on tal hea ülevaade EOÜ arengust ja tegevustest.

1921. aastal asutatud ja aastal 2000 rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslikuks liikmeks ja Eesti koostööpartneriks saanud ornitoloogiaühingul on praegu üle 520 liikme.

Eesti ornitoloogiaühing / Uudistaja

Lõigend koos pressiteatega saadetud piltgraafikust (allikas: keskkonnaagentuur)

Talve kokkuvõte: tavapärasest pisut soojem ja päikeselisem

Keskkonnaagentuur saatis 2. märtsil laiali pressiteate riigi ilmateenistuse kokkuvõttega kolme talvekuu, detsembri, jaanuari ja veebruari ilmaandmetest. Hoolimata külmemast veebruarist oli tänavune talv normist pisut soojem ja ka päikesepaistelisem.

Talve keskmine õhutemperatuur oli -2,4 °C (pikaajaline keskmine-3,3 °C), kõige soojem talvekuu oli detsember Eesti keskmise õhutemperatuuriga +1,3 °C (norm -2,0 °C) ja kõige külmem veebruar, mille Eesti keskmine õhutemperatuur oli -6,9 °C (norm -4,5 °C).

Kui veebruari lõpu külma analüüsida, siis esimene ports arktilist õhku jõudis Kirde-Eestisse 24. veebruariks, kus õhumassi temperatuur jäi alla −20 °C. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26.−27. veebruaril, siis jõudis meile −28 kuni −30-kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.

Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilmajaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja ilmajaamades.

See-eest pakkus veebruar meile ka enim päikesepaistet: Eesti keskmisena oli päikest näha kogunisti 77,6 tundi (norm 61,2 tundi). Kogu talve jooksul paistis Eestis päikest keskmiselt 120,1 tundi (norm 112,2 tundi).

Talve sajusumma oli Eesti keskmisena 134 mm (norm 138 mm). Kõige vähem, 22 mm (norm 34 mm), sadas veebruaris, kõige rohkem, 76 mm (norm 53 mm), aga detsembris.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Kairi Nõmmemees jutustab oma lugu (kuvatõmmis videost)

Lühivideod keskkonnaebaõigluse kohta Ida-Virumaal

Peipsi koostöökeskus teatas 6. märtsil, et valminud on kaks videot põlevkivi kaevandamise mõjude kohta Ida-Virumaal. Maailmaharidusliku projekti "SAME World" toel valminud videod viivad vaataja Kohtla-Nõmme kanti ning Pagari külla, kus kohalikud elanikud Imre ja Kairi räägivad põlevkivi kaevandamise mõjudest nende elule ja piirkonnale.

Mõtlemapanevad lood on sellest, kuidas kõuemürinana kostev lõhkamismüra on osa igapäevaelust ning kuidas elumaja ja hoovi all olev maa tühjaks kaevandatakse, hoolimata lubadusest jätta maja alla nn tervikud. Paljud põlevkivi kaevandamisega seotud muutused tekivad pika aja jooksul: maapinna vajumine ja varingud ei alga üldjuhul kaevandamise ajal või vahetult pärast kaevandamist, vaid mitu aastakümmet hiljem.

Videod on mõeldud nii laiale vaatajaskonnale kui ka õppetööks koolis, näiteks selleks, et algatada diskussioon keskkonnaõigluse kohta. Lood on kättesaadavad internetist: Kairi lugu https://youtu.be/MGq4kHq
lH64 ning Imre lugu https://youtu.be/26cpskMoneM.

Märtsis lõppeva maailmaharidusprojekti "SAME World" kesksed teemad on kliimamuutused, keskkonnaõiglus ja -ränne. Põlevkivi kaevandamine Eestis on seotud kõigi nimetatud teemadega. Projektijuht Margit Säre: "Eestis pole mõiste keskkonnaõiglus kuigi levinud ning see, kuidas keskkonnamõjud meie endi, inimeste vahel jaotuvad, jääb tihti tahaplaanile. Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda. Loodetavasti aitavad need kaks lühikest videolugu teemat lähemale tuua."

Näiteid keskkonnaebaõigluse juhtumite kohta üle maailma leiab veebiplatvormilt http://youth4ej.sameworld.eu/.

Peipsi koostöökeskus tänab videolugude toimetajat Ederi Ojasood ning Plank Filmi meeskonda, eelkõige aga filmis lugusid jutustanud Kairi Nõmmemeest ja Imre Poomi.

Märtsikuus lõppeva maailmahariduslikku projekti "SAME World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses Euroopa arengukoostöö aastal 2015" tegevuste põhirahastaja oli Euroopa Liit.

Peipsi koostöökeskus / Uudistaja

Ajakirja Meremees saab lugeda veebist

Ilmunud on ajakirja Meremees kevadnumber

TTÜ Eesti mereakadeemia ajakiri Meremees on mõeldud tegevmeremeestele ja kõigile merendusvaldkonnast huvitatutele, Meremehe kevadnumbrit saab veebis tasuta lugeda.

Eesti ainuke tegevmerendusele keskenduv ajakiri ilmus esimest korda 8. augustil 1989. aastal. Ajakirja teemavaldkonnad on meremajandus,-poliitika, -haridus, -ohutus, -kultuur ja -traditsioonid. Meremees ilmub neli korda aastas.

Ajakirja antakse välja TTÜ Eesti mereakadeemia ja toetajate toel. Selleks et merendussektor saaks ühest kohast kogu olulise info, ilmub nii paberil kui ka veebis ajakirjaga koos Veeteede Ameti Teataja.

Ajakirja kevadnumbrit saab lugeda aadressil http://issuu.com/ajakirimeremees.

TTÜ Eesti mereakadeemia / Uudistaja

Lumi ja jää taanduvad kiiresti

Mitte küll kuigi pikk, aga meeldejääva pakasega talv hakkas eelmise nädala lõpus näitama tõsiseid väsimise märke. Lääne-Eestis olid need märgid kindlasti palju selgemad, aga Tartussegi on jõudnud suur sula.

Ilmateenistuse pühapäevahommikusel lumekaardil oli Tartu-Tõravere kohal küll üks heledamaid mandriosa siniseid, aga siiski märkis lumikatte sügavust veel kahekohaline arv, …

… TÜ botaanikaaias valitses tõeline talvine vaikelu …

… ja Emajõgi oli veel soliidse paksu katte all.

Tänahommikuse lumekaardi kinnitusel on just Tartu-, Põlva- ja Võrumaa lumekord sula käest kõige põhjalikumalt nuhelda saanud, …

… Emajõe jääle enam astuda ei usaldaks …

… ja Raekoja platsi jääkoergi on vaatamata kaitsvale vihmavarjule oma kõrvad ja nina üsna ümmarguseks higistanud

TASUB OSALEDA

Üks pakutud maastikke on Mulgimaa südames: Karksi ja Helme (foto: Ingmar Muusikus / www.elks.ee)

Alanud on arutelu Eesti rahvusmaastike valiku kohta

Eestil on rahvuslind suitsupääsuke, -lill rukkilill, -kivi paekivi ja -kala räim; tänavu jaanuaris saime rahvusliblika pääsusaba.

Rahvusmaastike valimise mõtte algatas Jaan Eilart 25 aastat tagasi, aasta tagasi tuldi selle mõtte juurde tagasi. Rahvusmaastike esmavaliku pakkus Eesti looduskaitse seltsi juures tegutsev toimkond. Seejärel koostasid kirjanik Juhani Püttsepp ja fotograaf Ingmar Muusikus toimkonna valiku põhjal lugude sarja "Eesti rahvusmaastikud". Maalehes ja Eesti looduskaitse seltsi kodulehel avaldatud 50 loost koosneva sarja viimane osa ilmus EV 100. aastapäevaks.

Nüüd, kus kõik lood on ilmunud, saab nendega ülevaatlikult tutvuda nii seltsi kodulehel www.elks.ee/rahvusmaastikud kui ka Facebookis lehel "Valime Eestile rahvusmaastikud" (https://www.facebook.com/ValimeEestileRahvusmaastikud).

Märtsikuu jooksul on oodatud hinnangud valiku kohta, täiendused ja ettepanekud. Seda saab teha kas eelnimetatud Facebooki-lehe kaudu kommentaari või postitusena või e-posti teel rahvusmaastik@gmail.com. Igaüks võib toimkonnale esitada oma ettepaneku "Minu maastik". Selleks tuleb nimetada ala asukoht ning kirjeldada pakutava maastiku loodus- ja kultuuriväärtusi, võimaluse korral lisada mõni foto. Samuti tuleks lisada oma kontaktandmed (e-posti aadress või telefoninumber), et toimkond saaks vajaduse korral võtta ettepaneku tegijaga ühendust.

Valikus saavad kaasa rääkida kõik soovijad. Valitavate rahvusmaastike arv ei ole praegu jäigalt piiratud, lõplik hulk oleneb arutelu käigus esitatud ettepanekute sisukusest. Kõik ettepanekud ar