Fotol: Lavendli lehepinnal olevad erinevat tüüpi näärmekarvad.
Osooni kontsentratsioon maalähedases atmosfääris on alates 20. sajandi algusest kahel korral tõusnud ning näitab jätkuvat tõusutrendi. Osoon on elusorganisme kahjustav keskkonnamürk ning kogu maailmas on käesoleva sajandi algusega võrreldes registreeritud suuri osoonikahjustusi nii metsapuudel kui ka põllukultuuridel. Taimede epidermis on ligi kümmet erinevat tüüpi näärmekarvasid, samuti varieerib nende tihedus liigiti - mõnel liigil karvakesed lausa puuduvad. Siiani seostati näärmekarvasid eelkõige taimede võimega võidelda herbivooria vastu.
Käesolev artikkel uuris, milline on näärmekarvade mõju taimede osooni vastupidavusele põllumajanduslikult olulistes taimedes, nagu kõrvits, kurk, lavendel, rosmariin jt. Leiti, et näärmekarvad eritavad osooni neutraliseeriva toimega ühendeid. Karvasemate lehtedega taimed olid kõrgele osooni kontsentratsioonile oluliselt vastupidavamad ning nende lehtedele tekkisid osoonikahjustusi tähistavad pruunid laigud hiljem, kui vähemkarvastel liikidel. Töö on oluline, kuna näitab esmakordselt maailmas, et näärmekarvadel on oluline funktsioon osooni neutraliseerijatena.
Artikli originaalviide: Li, S., Tosens, T., Harley, P. C., Jiang, Y., Kanagendran, A., Grosberg, M., Jaamets, K. & Niinemets, Ü. (2018). Glandular trichomes as a barrier against atmospheric oxidative stress: Relationships with ozone uptake, leaf damage, and emission of LOX products across a diverse set of species. Plant, Cell & Environment, doi: 10.1111/pce.13128.
Loe täispikka artiklit siit.
Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade |