"Eestis tekib täna ligikaudu pool miljonit tonni olmejäätmeid, millest lõviosa jõuavad põletusahju või prügimäele. Vaid kolmandik olmejäätmetest saab ringlussevõtu teel endale uue elu. Otsesõnu on see ressursside raiskamine. Vajame rohkem selliseid tarku lahendusi, mis jäätmetest hoopis tooted teeks," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Toetust saavad taotleda nii kohalikud omavalitsused kui jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted ning toetuseks saadaolev kogusumma 12 miljonit eurot jaguneb kolme tegevuse vahel. Jäätmejaamade ja -majade rajamiseks, laiendamiseks ja inventari soetamiseks on 2 miljonit eurot, korduskasutuseks ettevalmistamiseks 3 miljonit eurot ning liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks 7 miljonit eurot.

Olulisim erinevus võrreldes varasemate taotlusvoorudega on jäätmete liigiti kogumise soodustamine. "Sisuliselt tähendab see, et toetame jäätmejaamade ja -majade rajamist või arendamist. Põhjus on lihtne- jäätmeid ei koguta liigiti piisavalt ja see asjaolu on takistuseks ka ülejäänud ringlussevõtu investeeringute tegemisel," selgitas Kiisler.

Toetust ei anta sellistele tegevustele, mille tulemusena ei toimu jäätmete ringlussevõtt. Näiteks jäätmete termilise töötlemise süsteemide arendamiseks ja jäätmekütuse tootmiseks. Samuti ei luba abi andmise reeglid anda toetust ettevõtja oma jäätmete käitlemiseks ning väljastpoolt Eestit tekkinud jäätmete käitlemiseks.

Toetuse osakaal võib moodustada kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalselt 5 000 000 €. Toetust saab alates 15. märtsist hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Jäätmete meetme tegevuseks on kokku ette nähtud ligi 24 miljonit eurot Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist aastatel 2014-2020. 2017. aastal sai meetmest toetust Advanced Sports Installations Europe AS spordiväljakute aluse elastsuskihi korduskasutuseks ettevalmistamiseks 137 025 €.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade