Tänapäeval kasutatakse toiduainetööstuses umbes 300 lisaainet.

Paljudelt toidupakenditelt võib koostise kirjelduses leida E-tähega märgistatud lisaaineid, mida kasutatakse toidu omaduste muutmiseks, näiteks toote värvuse intensiivistamiseks või säilivuse pikendamiseks. Praegu kasutusel olevad umbes kolmsada lisaainet on omakorda jagatud nelja põhirühma: toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid ja emulgaatorid-stabilisaatorid.

Lisaainetesse ei maksa suhtuda hirmuga, kuid toiduainete ostmisel tasub tähelepanelikult uurida, milliseid aineid on toidule lisatud. See oleks hea harjumus, sest mitte kõik lisaained ei ole kahjulikud. Lisaainete seas on ka mineraalaineid ja vitamiine.
 

Jälgi sünteetilisi lisaaineid

Tartu Ülikooli biokeemia professori Mihkel Zilmeri sõnul on tervise seisukohalt kasulik teada, millest toiduained koosnevad ja kuidas need võivad tervist mõjutada.

"Kui soovite oma tervist säästa, on üha vajalikum toidu ja toitumisega seotud infoga arvestada," selgitab Zilmer.

Soovitatakse vältida toiduaineid, milles on rohkelt sünteetilisi lisaaineid. Igal juhul on mõistlik kasutada võimalikult palju töötlemata värskeid või vähetöödeldud toiduaineid. Mida enam on neid töödeldud, seda rohkem sisaldavad need lisaaineid.

Lisaained on pakendil kirjas

Korrektse tähistusega pakendil peab olema esitatud nii lisaaine keemiline nimetus kui ka numbrikood. Pakendil oleva teabe põhjal saab otsustada, kas seda toitu süüa või mitte. Seadus kohustab tootjat märkima pakendile kõik kasutatud lisaained.
 

Sünteetilisi lisaaineid arvatakse ohtlikkuse poolest toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete, toiduainetes looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendale kohale.

Kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks lisatakse säilitusaineid, millest tuntumad on bensoe- ja sorbiinhape ning nende naatriumi- ja kaaliumisoolad. Looduses leidub neid näiteks jõhvikates, pohlades, pihlakates ja murakates.
 

Väävliühendeid (E220-E228) kasutatakse peamiselt tooraine säilitamisel, vältimaks selle värvi muutumist.

Nitriteid ja nitraate (E250-E251) lisatakse põhiliselt lihatoodetele neile omase roosaka värvuse saamiseks.

Tundlikel tekivad häired

Mõned tavalised toiduained võivad põhjustada allergiat. Ennekõike väikestel lastel esineb valguallergiat, seevastu ülitundlikkus lisaainete suhtes on üsna harv.

Mõni lisaaine võib põhjustada üksikutel inimestel ülitundlikkusnähte, ehkki teiste jaoks on need ohutud. Aspiriini suhtes allergilised inimesed võivad reageerida ka toidus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele.

Reaktsiooni võib tekitada ka pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe- ja sorbiinhape. Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired.
 

Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes.

Allikas: maamajandusportaal PIKK ajalehe Äripäev põhjal.

Lisaainete põhirühmad

toiduvärvid (E100-E199)
säilitusained (E200-E299)
antioksüdandid (E300-E399)
emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499).

Lisaainete abil on võimalik intensiivistada toote värvust; pikendada säilivust, pidurdades bakterite kasvu; tugevdada maitse- ja lõhnaomadusi; parandada konsistentsi; mõningatel juhtudel säilitada toiduaine raviomadusi.

Lisaained ja ülitundlikkus

Mõned tavalised toiduained võivad põhjustada allergiat. Ennekõike väikestel lastel esineb valguallergiat, seevastu ülitundlikkus lisaainete suhtes on üsna harv. Mõned lisaained võivad põhjustada üksikutel inimestel ülitundlikkusnähte, ehkki teiste jaoks on nad ohutud. Inimesed, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida ka toidus kasutatavatele bensoe- ja sorbiinhappele. Reaktsiooni võivad tekitada ka pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe-ja sorbiinhape. Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia. Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võib tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired. Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes.

Mõned lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikkusnähte:

Asovärvid
E102 Tartrasiin

E110 Paraoranž

E123 Amarant

E124 Uuskošenill

E151 Briljantmust

Säilitusained
E200 Sorbiinhape

E201 Naatriumsorbaat

E202 Kaaliumsorbaat

E210 Bensoehape

E211 Naatriumbensoaat

E214-219 Hüdroksübensoaadid

E220-227 Väävlishape ja sulfitid

Antioksüdandid

E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA)

E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT)

Allikas: www.tervisekaitse.ee