Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka meil Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele kasvab, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega suureneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. 14. veebruaril tutvustati Euroopa suurimal mahetoodete messil BIOFACH mahepõllumajanduse statistika aastaraamatut „The World of Organic Agriculture 2018“, mis annab ülevaate sektori 2016. aasta trendidest, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Hinnanguliselt oli globaalne maheturu maht 2016. aastaks juba enam kui 80 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 5,6% (2015. a 75,7 miljardit eurot) ning viimase kahekümne aastaga on ülemaailmne maheturg kasvanud kuus korda. Turuliider on jätkuvalt USA (38,9 miljardit eurot), järgnevad Saksamaa (9,5 miljardit eurot), Prantsusmaa (6,7 miljardit eurot) ja Hiina (5,9 miljardit eurot).

Foto: Tiit Koha

Euroopas on mahetoidu jaemüügi maht kasvanud viimase kümne aastaga rohkem kui kaks korda – 2016. aastal jõudis see 33,5 miljardi euroni (ELis 30,7 miljardit eurot), suurenedes 2015. aastaga võrreldes 11,4% (ELis 12%). Üle 20% kasvas mahetoidu jaemüük Prantsusmaal, Iirimaal, Taanis ja Norras. Elaniku kohta osteti kõige suurema summa eest mahetooteid Šveitsis (274 eurot), järgnesid Taani (227 eurot) ja Rootsi (197 eurot). Kõige suurem mahetoodete turuosa oli Taanis (9,7% kogu toiduturust).

Joonis 1. Euroopa mahetoodete jaemüük 2016

2016. aastaks oli maailmas ligi 58 miljonit hektarit mahepõllumajandusmaad. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 15% ehk 7,5 miljonit hektarit, mis on kõigi aegade rekord. Euroopas kasvas mahepõllumajandusmaa pindala 2016. aastaks 13,5 miljoni hektarini ehk aastaga lisandus ligi miljon hektarit mahepõllumajandusmaad. Ainuüksi Itaalias ja Prantsusmaal lisandus kahe riigi peale kokku enam kui 500 000 hektarit. Üle maailma oli 15 riigis mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaast enam kui 10%. Euroopas oli kõige suurem mahepõllumajandusmaa osakaal Liechtensteinis (37,7%), järgnesid Austria (21,9%) ja Eesti (18,9%).

2016. aastaks oli maailmas ligi 58 miljonit hektarit mahepõllumajandusmaad. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 15% ehk 7,5 miljonit hektarit, mis on kõigi aegade rekord. Euroopas kasvas mahepõllumajandusmaa pindala 2016. aastaks 13,5 miljoni hektarini ehk aastaga lisandus ligi miljon hektarit mahepõllumajandusmaad. Ainuüksi Itaalias ja Prantsusmaal lisandus kahe riigi peale kokku enam kui 500 000 hektarit. Üle maailma oli 15 riigis mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaast enam kui 10%. Euroopas oli kõige suurem mahepõllumajandusmaa osakaal Liechtensteinis (37,7%), järgnesid Austria (21,9%) ja Eesti (18,9%).

Joonis 2. Euroopa mahepõllumajandusmaa 2016

2016. aastal tegeles mahepõllumajandusega üle maailma 2,7 miljonit tootjat 178 riigis. Euroopas tegutses üle 370 000 mahetootja (ELis ligi 300 000). Kõige enam on mahetootjaid Türgis (ligi 68 000) ja Itaalias (üle 64 000). Tootjate arv kasvas 2016. aastal 7% (ELis 10%). Euroopas tegutseb ligi 66 000 töötlejat (ELis ligi 63 000) ja ligi 4700 importijat (ELis 4000). Kõige enam töötlejaid on Itaalias (ligi 17 000), importijaid aga Saksamaal (ligi 1600).

Mahepõllumajanduse kasv Eestis

Eestis oli 2016. aastal 184 754 hektarit mahepõllumajandusmaad. 2017. aastal lisandus sellele veel üle 15 000 hektari. Igal aastal suureneb Eestis mahepõllumajandusmaa pindala keskmiselt 8%. Kui 2016. aastal moodustas mahepõllumajandusmaa kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 18%, siis 2017. aastaks oli mahepõllumajandusmaa osakaal juba ligi 20%. Mahetootjaid oli 2016. aastal 1753 ning 2017. aastal juba 1888. Mahetootjate arv suureneb aastas keskmiselt 7,5%. Maheettevõtted on aastatega ka järjest suuremaks kasvanud – 2016. aastal oli nende mahepõllumajandusmaa keskmine pind 105 hektarit.

Joonis 3. Mahepõllumajandusmaa pindala (ha) ja mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv 1999–2017. Allikas: mahepõllumajanduse register

Rahvusvaheline statistika näitab, et mahetooted on maailmas üha enam nõutud. See loob Eesti mahepõllumajandussektori ettevõtetele head väljavaated mahetoodete turustamiseks järjest enam ka välisturgudele. Kuigi oma toodangu müümine välisturule on keeruline väljakutse enamiku põllumajandussektoris tegutsevate ettevõtete jaoks, siis veelgi keerulisem on see sektoris, kus toodangumahud on keskmisest väikesemad ning tarneahelad ei toimi piisavalt hästi. Seetõttu on mahepõllumajandussektori ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine võetud ka hiljuti välja töötatud mahemajanduse tervikprogrammi fookusesse.

Samas on Eesti mahepõllumajandussektori kiire kasv tekitanud vastuolulise olukorra, kus ühest küljest väga positiivne mahetootmise suurenemise trend hakkab piirama selle sama sektori toimetulekut. See avaldub selles, et paratamatult satub surve alla mahetoetuse eelarve.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 planeerimisel prognoositi, et 2020. aastaks on Eestis 133 000 hektarit toetusalust mahepõllumajandusmaad ning vastavalt sellele sihttasemele planeeriti ka mahetoetuse eelarve. Juba siis oli laual küsimus, kas peaks piirama uute kohustuste võtmist tagamaks eelarve lubatud toetusmäärade väljamaksmine või arvestama, et paratamatult kaasneb uute mahetootmispindade lisandumisel vajadus toetuse määrasid proportsionaalselt vähendada. Küsimus kerkis, kuna mahepõllumajanduse laienemine oli prognoositav. Maheorganisatsioonid olid sel hetkel piirangute seadmise vastu.

2017. aastal taotleti mahetoetust 176 637 hektarile, mis tähendab, et tänaseks on sihttase ületatud enam kui 43 000 hektariga. Seega tuli leida lahendus, kuidas piiratud eelarve olukorras kõigile mahetoetuse taotlejatele siiski toetus tagada.

Kõikide MAKi pindala- ja loomatoetuste määrused võimaldavad eelarve puudujäägi puhul vähendada toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Seejuures on õigus vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. Üldjuhul tehakse sel juhul ühikumäära vähendamised kas kõigile võrdselt või ühikumääragruppide lõikes erinevalt. See on meetod, millest kõik tootjad on teadlikud kohustuse võtmise ajast.

Olukorrale parima lahenduse leidmiseks alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida MAKi keskkonnasõbraliku majandamise meetme kasutamata vahenditest mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid. Selle eesmärk oli aidata toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot ning pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudu 1,7 miljonit. Seega oli toetuse ühikumäärade vähendamine vajalik, kuid mitte enam esialgses ulatuses. Esialgu tulnuks sel aastal vähendada mahepõllumajandusele toetuse ühikumääri kuni 32%, kuid tänu eelarve suurendamisele vähendati neid 14%. See on jätkuvalt märkimisväärne toetuse vähendamine, kuid võrreldes algse vajadusega siiski oluliselt väiksem.

Samas ei ole kirjeldatud toetuse vähendamise meetod sektori arengu seisukohast kestlik, sest toetuse eelarve ja taotluste kogusumma vahe kujuneb ka edaspidi liialt suureks ning seetõttu tuleb ka vähendamine märkimisväärne. Edasiste plaanide tegemiseks on vaja põhimõttelisi otsuseid, mida me mahepõllumajanduselt ootame, sest senised eesmärgid, nagu näiteks mahemaa kasv, on juba täidetud. Plaanime neid küsimusi arutada märtsis koos mahepõllumajandussektori esindajatega.

Autor: Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu

Allikas: Maablogi, Põllumajandusministeeriumi teade