Üheteistkümnendat korda peetaval kokkusaamisel on vaatluse all uuringud Eestis kasvatatavate veiniviinamarjade biokeemilisest koostisest. "Hapetest on meil peamiseks probleemiks õunhape, mis annab veinile hiljem teravamat maitset. Uuringust selgus, et osade sortide puhul on tegemist sordipõhise tunnusega - teistel sortidel saab aga erinevate kasvatustehnoloogiatega happesust mõjutada," selgitas maaülikooli aianduse õppetooli professor Kadri Karp.

Professori sõnul on oluline teha uuring läbi erinevatel aastatel, kuna tingimused on aastati erinäolised. "Viinamarjade biokeemiline koostis sõltub suuresti aasta kliimast, samuti marjade kasvukohast. Kui lõunapoolsetes traditsioonilistes veinimaades on probleemiks hapete vähesus, on jahedas kliimas nagu meil probleem, et marjad on liiga happelised." Karp lisas, samuti kipub Eesti marjades olema liialt vähe suhkrut. "Suhkrusisaldus on oluline, kuna kvaliteetveinides moodustub alkohol marja enda suhkrust. Mõne sordi puhul on see võimalik, ent nende sortide puhul, mille suhkrusisaldus on väiksem, tuleks kaaluda asjakohaste kasvatustehnoloogiate rakendamist," rääkis Karp. Uuringutest kogutus informatsiooni põhjal näeb professor tulevikus võimalust anda tootjatele soovitusi, kuidas kasvatada veinimarju sordispetsiifiliselt.

Infopäev viinamarjadest leiab aset 17. veebruaril algusega kell 11.00 Eesti Maaülikooli metsamajas, Kreutzwaldi 5.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade