"Läänemere avaosas on räimevarud suurenenud, samuti on parem seis kiluga, seega saab neid kalu tänavu ka rohkem püüda. Liivi lahe räime ja Läänemere tursaga peab aga tagasihoidlikumalt läbi ajama. Ka Peipsil saab mõningaid liike püüda rohkem kui eelmisel aastal ning eriti olulisena saab üle kümne aasta taaskord tinti püüda," kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler.

Võrreldes 2017. aastaga suureneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 3336 tonni, Liivi lahes väheneb 943 tonni võrra. Kilu püügivõimalus suureneb 151 tonni võrra. Tursa püügivõimalused vähenevad 56 tonni võrra. Kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel.

Kokkuleppel kaluritega saavad 2018. aastal Liivi lahel veidi rohkem räime püüda rannakalurid ja Läänemere avaosas traallaevad. Kuni käesoleva aastani oli Liivi lahe rannapüüdjatele ette nähtud 46% ja Läänemere avaosa rannapüüdjatele 11,35% piirkonnale kehtestatud räimepüügi mahust. 2018. aastal on need arvud vastavalt 48,85% ja 10,9%.

Võrreldes eelmise aastaga suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kehtestatavad püügivõimalused 579 tonni võrra. Ahvena kvoot suureneb 80 tonni ja latika kvoot 75 tonni võrra. Ka rääbist saab püüda 355 tonni rohkem kui 2017. aastal. Samuti on üle kümne aasta võimalik Peipsi järvel taas tinti püüda. Koha ja haugi püügivõimalused vähenevad.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade