Loodusajakirja veebileht on uuenenud
Alates eelmise nädala algusest on Loodusajakirjal uuendatud veebileht, endiselt aadressil www.loodusajakiri.ee. Leht sisaldab nii ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont kui ka kõiki teisi MTÜ Loodusajakiri väljaandeid ja ülevaadet tegevusest. Veebilehelt leiab näiteks Loodusajakirja värsked uudised, kõigi ajakirjade arhiivid, olemas on põhjalikud otsimootorid, meie väljaannete tellimiskeskkond, pilve- ja teoaabitsa rakendus nutiseadmetele, saab liituda elektroonilise uudiskirjaga Uudistaja jpm. Veebilehel on nüüd järelkuulatavad Kuku raadios järjepidevalt üle kümne aasta eetris olnud saatesarja "Loodusajakiri" salvestised.
Uue veebilehe loomist toetasid keskkonnainvesteeringute keskus ning haridus- ja teadusministeerium.
Loodusajakirja kajastus Elmaris
Raadio Elmar igapühapäevases saates "Maailmamix‟ räägib sel nädalal, 4. veebruaril, kobrastest Tõnis Korts. Eesti Metsa talvenumbris ilmunud loos keskendub Korts kopra jahile, aga ka kopra tekitatud kahjudele. Neist ehitusinseneridest on juttu ka mitmes teises Eesti Metsa loos.
Nädalal pärast, 11. veebruaril, on aga eetris Jüri Kamenik, kes kõneleb uutest oskussõnadest ja meteoroloogiaterminitest. Jüri Kamenik ja Ott Tuulberg on sel teemal kirjutanud peagi ilmuvas Eesti Looduse veebruarinumbris.
Saade "Maailmamix‟ on pühapäeviti kell 15-17, eetris olnud intervjuusid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingus.
EESTI UUDISED
Leevikesed koduaias (foto: Katre Palo)
Nädalavahetusel loeti kokku üle 44 000 linnu
Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks oli oma vaatlused Eesti ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Nädalavahetuse vaatlusandmeid saab edastada kuni 5. veebruarini.
Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes hõlmas peaaegu kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Samamoodi kui eelmistel aastatel mahtusid esiviisikusse veel rohevint, põldvarblane, leevike ja sinitihane.
Vaatlustulemusi mõjutas vaatluspäevadel valitsenud sulailm, mille tõttu on lindude vajadus toidumajades leiduva lisatoidu järele väiksem. Keskmine lindude arv vaatluskohas oli külmade talvedega võrreldes 20% väiksem, kuid paljude vaatlejate teatel ei olnud linde üldse näha. Põnevamatest liikidest kohati punarinda, käblikut, värbkakku ja hallõgijat. Vaatlusandmeid saab uudistada aialinnuvaatluse portaalis . Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari keskel.
EOÜ
Vääriselupaiga ilmeline mets Võrumaal (Katre Palo)
Loodusväärtuste piisav kaitse riigimetsas on seatud kahtluse alla
Äsja avalikustatud FSC (Forest Stewardship Council) metsamajandamise auditis on riigimetsa majandamise keskusele tehtud kaks olulist ettekirjutust. Kui nõudeid ei täideta, on oht, et peatatakse RMK-le antud FSC-sertifikaadi kehtivus.
Osaühingu Nepcon tehtud korralises auditis on kirjas seitse puudujääki. Neist kahe suurema aluseks on Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) ekspertide toodud näited juhtudest, kus RMK on raietega kahjustanud või hävitanud vääriselupaiku (VEP), samuti maha raiunud mitme ohustatud ja kaitsealuse liigi elupaiga. Keskkonnaühenduste kommentaaridega saab lähemalt tutvuda EKO veebilehel. Suuremate puuduste kõrvaldamise tähtaeg on 6. märts. Auditi kokkuvõttega saab tutvuda FSC võrgupaigas.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei ole auditis esile toodud mittevastavused RMK-le probleem, vaid võimalus viia metsade majandamine ja loodusväärtuste kaitse paremale tasemele. Kallas kinnitab, et riigimetsas võetakse loodusväärtuste kaitset tõsiselt, ning väide, nagu ei oleks loodusväärtused riigimetsas kaitstud, ei vasta tõele. "Riigimets on liigirikas, kaitsealuste liikide leiukohti lisandub pidevalt, teeme selleks ise inventuure ja kutsume ka teisi leiukohtadest meile teada andma," lisas RMK juhatuse esimees. Näiteks möödunud aastal valiti riigimetsas välja 1600 hektarit potentsiaalseid uusi vääriselupaiku ja tehti keskkonnaministeeriumile ettepanek võtta range kaitse alla veel ligi 40 000 hektarit laane-, salu- ja soovikumetsi.
Uudistaja/EKO/RMK
Tillunire puhastustööd (allikas: Väikese väina seltsi FB-leht)
Keskkonnaminister Siim Kiisler andmas üle aasta keskkonnateo auhinda Tillunire puhastust vedanud Heiki Hansole (foto: KKM)
Aasta keskkonnategu on Tillunire kanali puhastus
Eelmise nädala neljapäeval Balti jaamas peetud keskkonnagalal tunnustati aasta keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli saajaid. Kuigi parimaid oli keeruline välja selgitada, otsustas hindamiskomisjon valida parimaks keskkonnateoks Tillunire kanali puhastamise, mille eest kandis hoolt Väikese väina selts. Kanali puhastamine aitab tublisti suurendada Saaremaa ja Muhumaa vete kalavarusid. Aasta keskkonnateo tiitliga kaasnes 5000 eurot preemiat.
Hea keskkonnateo tunnustuse pälvis keskühistu Eramets metsataimede ühishangete eest. Ühishanke korraldamise ajend oli peamiselt avajuursete kuusetaimede nappus kohalikul turul ning metsaühistute soov aidata oma liikmetel metsa uuendada. Keskkonnategude hulgast valis rahvas oma lemmikuks aga kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks tegevuse: see kodanikuühendus on aktiivselt seisnud keskkonna heaolu eest.
Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitel anti välja kolmes kategoorias. Üks ettevõte pälvis ka üldvõidu ja koos sellega võimaluse suurendada oma keskkonnatulemuslikkust 35 000 euro piires. Selle auhinna sai ettevõte Advanced Sports Installations Europe, kes on üks Euroopa suurim tehismuruväljakute rajajaid ja võtnud tarvitusele taaskasutatava materjali.
Keskkonnajuhtimise alamkategoorias sai võidu aktsiaselts Ericsson Eesti ja tunnustuse aktsiaselts DHL Estonia. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse alamkategoorias kuulutati võitjaks aktsiaselts Advanced Sports Installations Europe ning tunnustuse sai osaühing Hepta Group Energy. Eriauhind äri ja elurikkuse kategoorias anti aktsiaseltsile Tallinna Sadam.
Keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi alamkategoorias oli parim aktsiaselts Eesti Energia kolme projektiga: põlevkivituhast mullaparandaja, OSAMAT ja maa-alune settebassein-pumpla. Selles kategoorias pälvisid tunnustuse aga ettevõtted Gelatex Technologies ja Redeem Nordics. Rahvas valis aasta kõige keskkonnasõbralikumaks ettevõtteks Ericsson Eesti.
Keskkonnaministeerium
Kaitse all olnud Pältre lühterkuusk on paraku hävinud: pilt on tehtud mullu aprillis (foto: Vaido Otsar / Wikimedia Commons)
Lõuna-Eestis arvati looduskaitse alt välja veerandsada puud
Põlva- ja Võrumaal asunud looduse üksikobjektidest oli 25 sedavõrd kehvas seisus või suisa hävinud, et keskkonnaministeerium otsustas need tänavu jaanuaris kaitse alt välja arvata. Tegu on puudega, mis on murdunud, kuivanud või kaotanud oma looduskaitseväärtuse pikselöögi või põlengu tõttu. Kõik need puud olid kaitse alla võetud enne Eesti vabariigi taasiseseisvumist.
Üldsusele on neist ilmselt enim tuntud Pältre lühterkuusk Misso kandis, Siiriuse kask ja Tarupedajad Antsla vallas Võrumaal. Peale nende ei ole Võrumaal kaitse all enam Elsteni tamm ja Kriiva kask Setomaa vallas, Illi hõberemmelgas, Pedajamäe männid ja Tuttuga pettai Võru vallas, Klaasi tamm, Kõrgepalu mänd, Majori tamm, Mudasoo ussikuusk, Murati männid, Ruusmäe tamm ja Tuttiga pettäi Rõuge vallas ning Jakobi tamm, Miku künnapuu ja Visela korgipuud Antsla vallas.
Põlvamaal arvati kaitse alt välja Amuuri korgipuu, Koolma tamm, Kübara kattai (kadakas) ja Paberivabriku saar Räpina vallas ning Kuku tamm ja Varbuse hall pähklipuu Kanepi vallas, samuti Tamme talu pärn Põlva vallas.
Keskkonnaministeerium
Allikas: tuuleenergia.ee Youtube kanal
Hiidlased läksid tuulepargi rajamise vastu taas kohtusse
Mittetulundusühing Hiiu Tuul ja eraisikud Inge Taltsi, Lembit Vainumäe, Kristi Ugami ja Igor Prigoda on esitanud riigikohtu halduskolleegiumile kassatsioonkaebuse, et tunnistataks kehtetuks Hiiu maavanema 2016. aastal kehtestatud maakonnaplaneering Hiiumaaga piirneva mereala kohta. Riigikohtu halduskolleegium on kaebuse võtnud menetlusse. Hiiu Tuul on vastu suurte meretuuleparkide ehitamisele Hiiumaa rannikule.
Hiiu Tuule juhatuse liikme Inge Taltsi sõnul võimaldab maavanema kehtestatud planeering rajada suurele alale (397,7 km 2) tuulepargi; võrdluseks: Hiiumaa pindala on 989 km 2. Talts juhib tähelepanu sellele, et planeeringus on käsitlemata jäänud tuuleparkide ühendused elektrivõrguga ning nende mõju loodusele ja inimesele. Ta toob esile, et näiteks tema kodurannale on arendusala (PT7) häirivalt lähedal ja kodu lähedalt kulgeksid Hiiumaa jaoks enneolematult suured elektriliinid.
Inge Taltsi ja Kristi Ugami hinnangul kaotab Hiiumaa tuuleparkide tõttu võimaluse olla puutumatu loodusega atraktiivne turismisihtkoht. Kaebajad leiavad, et Eesti vabariik peab hoidma rahva jaoks oma loodusväärtusi, kuid riigil on ka rahvusvahelise kogukonna ees kohustus hoida alles taastumatud rahvusvahelise tähtsusega loodusväärtused. "Loode-Eesti meretuulepark on kavandatud otse rahvusvahelise tähtsusega rändveelindude rändekoridori. Apollo ja Vinkovi madalal asuvad auli peatus-, toitumis- ja talvitusalad on väga olulised selle globaalselt ohustatud liigi Lääne-Siberi ja Loode-Euroopa populatsioonile tervikuna. Meil on siseriiklik ja rahvusvaheline kohustus tagada neil aladel lindudele soodsad olud," lisab Inge Talts.
MTÜ Hiiu Tuul / Uudistaja
Looduskaitsealuste alade osatähtsus omavalitsuseti (allikas: keskkonnaagentuur)
Kui suur ala on koduomavalitsustes looduskaitse all?
Tänavu jaanuarist jõustunud haldusreformi tõttu on omavalitsuste piirid oluliselt muutunud. Uute piiride põhjal on keskkonnaagentuur koostanud interaktiivse teemakaardi, mis näitab looduskaitsealade osakaalu omavalitsustes 2017. a 12. detsembri seisuga.
Looduskaitsealuse ala hõlmavad kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, kaitstavad pargid), hoiualad, liikide püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Eraldi on kaardi infoaknas esile toodud range kaitse osakaal: sellised alad on loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid.
Looduskaitsealused alad võtavad enda alla 18,7% Eestist, mullu suurenes see näitaja alla 0,1 protsendi võrra. Kõige enam maid on looduskaitse all Kuusalu ja Haljala vallas (naabervallad), vastavalt 52% ja 41%. Neis omavalitsustes asub Eesti suurim Lahemaa rahvuspark. Kaardi leiab aadressil: http://arcg.is/0iCiLf.
Keskkonnaagentuur/Uudistaja
Ilmunud on ajakirja Samblasõber 20. number
Samblasõbra uues numbris kirjutab Aino Kalda sellest, kas samblaid võib ilmakaarte määramisel usaldada. Kuigi tema andmestik kinnitab, et samblaid kasvab rohkem puutüvede põhjakülgedel, soovitab Kalda siiski head tõda: usalda, aga kontrolli. Seega matkale minnes olgu vähemalt lihtne kompass kaasas.
Ajakirjas on vaatluse all ka Viimsi mõisa pargi ja Porkuni paepaljandi samblad, keset Tartu linna leitud haruldane könt-lõhistanukas ja Tallinna botaanikaaia sammalde herbaarium. Ühtlasi on juttu kolmest Eestis haruldasest krussikuliigist ning haruldaste samblaliikide uutest leiukohtadest Eestis. Veel antakse ülevaade mullusest samblafotovõistlusest, projektist "Samblasein", samblasõprade kevadmatkast ning allikasammalde otsimisretkest Saksamaal.
Ajakirja Samblasõber saab tasuta allal laadida siin. Samblasõber on ilmunud kord aastas alates 1998. aastast, väljaandja on Eesti looduseuurijate seltsi botaanikasektsioon.
Uudistaja
TASUB OSALEDA
Otepääl räägitakse täna piirkonna maastikest
Loodusõhtu algab kell 18 Otepää looduskeskuses (Otepää, Kolga tee 28). Otepää piirkonna maastikest, loodusväärtustest ja muutustest räägib kohalik loodusetundja Tarmo Evestus. Üritus on tasuta.
Keskkonnaamet
Merest randa uhutud plastosakesed (allikas: plasticchange.org)
Öökulli akadeemias on fookuses mikroplast
Homme, 1. veebruaril kell 18 algab Eesti loodusmuuseumis Öökulli akadeemia. Sel korral uuritakse mikroplasti, mis on tänapäeval üks enim levinud materjale igapäevaelus. Ent mida me teame selle mõjust keskkonnale? Põnevast teemast annab ülevaate merebioloog Lennart Lennuk.
Kahe nädala pärast, 15. veebruaril, tuleb jutuks, kuidas toota asju ja elada oma elu ümbritsevat kahjustamata. Sellest kõneleb moe-, teatri- ja filmikunstnik Reet Aus, kes on ka Eesti kunstiakadeemia vanemteadur ning jätkusuutliku disaini labori eestvedaja. Disainerina on ta rakendanud väärtustava taaskasutuse ( upcycling) meetodit.
Öökulli akadeemias osalejad ei pea varem registreeruma, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet 6 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas La i 29a.
Eesti loodusmuuseum
Läti puhkekoht Läti luha juures (allikas: RMK)
Viljandist Soomaale märgalade päeva tähistama!
Veebruarikuu teisel päeval peetakse rahvusvahelist märgalapäeva. Sel puhul kutsub keskkonnaamet laupäeval, 3. veebruaril huvilised avastama Soomaa rahvusparki. Viljandist saab Soomaale eribussiga, mis väljub kell 10 Viljandi bussijaama parklast ning on linnas tagasi umbes kell 16.
Bussiga tehakse ringkäik Oksa, Kuusekäära ja Läti luha juurde. Seejärel suundutakse Tipu külla, kus tutvustatakse looduskooli tegemisi ja plaane, ühtlasi tehakse jalutuskäik Halliste jõe äärde ja Pauna tallu. Luhtadest räägib keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask, Tipu küla lugusid ja looduskaitsetegevusi tutvustab looduskooli juhataja Dagmar Hoder.
Kaasa tasub võtta termos sooja joogiga ja söögipoolist ning valida ilmastikule kohane riietus ja jalanõud! Enda tulekust palutakse tänase jooksul teada anda e-posti teel krista.kingumets@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 5562 4391. Osavõtt on tasuta.
Keskkonnaamet
Laupäeval minnakse Vapramäe loodusmaja juurest talvematkale (allikas: VVVS)
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus alustab matkasarja
Eesti vabariigi 100. sünnipäeva aastal kutsub VVVS peresid loodusesse liikuma ja rahvatraditsioone tundma. Selleks korraldab sihtasutus matkasarja. Esimene matk korraldatakse sel laupäeval, 3. veebruaril kell 11. Kogunetakse Vapramäe loodusmaja juures, vt asukohta http://www.vapramaja.ee/asukoht/.
Talvisel matkapäeval Vapramäel saab ühtlasi uudistada näitust vanadest matkavahenditest, lastele korraldatakse vanaaja mänge, tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega jm. Matkapäev lõpeb toidu degusteerimisega.
Lume korral matkatakse suuskadel, lumepuudusel aga jalgsi. Matkatee on eri pikkusega, et osa saaksid võtta nii väiksemad kui ka suuremad matkahuvilised. Registreeru matkale: triinu@vvvs.ee või 525 4172.
Järgmised matkasarja matkad korraldatakse 2. juunil (kanuumatk), 11. augustil (jalgsimatk) ja 29. septembril (rattamatk). Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100. sünnipäeva logoga matkasarja särk. Osalemine on tasuta, v.a kanuumatk. Teavet leiab ka Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse veebilehelt.
VVVS
Loodusõhtu Valdur Mikitaga Vapramäe loodusmajas
Neljapäeval, 8. veebruaril kell 18.30 saab Vapramäe loodusmajas kuulata Valdur Mikitat, kes kõneleb oma uuest raamatust "Kukeseene kuulamise kunst‟ ja mõtiskleb Eesti eluolust suure juubeli künnisel. Võimalus on osta raamat ja saada autogramm. Loodusõhtul saab osaleda tasuta. Huvilistel tuleb kindlasti varem registreeruda e-post teel sihtasutus@vvvs.ee või saates sõnum telefonile 508 8359 (Gea).
Vapramäe loodusmaja
Nursipalu harjutusvälja värav (foto: Katre Palo)
Nursipalu arendusega seotud keskkonnamõjud on koondatud aruandesse, tuleb avalik arutelu
Aastaid palju kõneainet pakkunud Nursipalu harjutusväli asub Võrumaal Rõuge vallas Tsirgupalu, Laossaarõ ja Lükkä külas ning Võru vallas Hänike ja Mustassaare külas. Kaitseministeerium soovib harjutusvälja arendada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi järgi nii, et see võimaldaks mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Selleks tuleb muu hulgas rajada teid ja kuivenduskraave ning raadata metsa. Nendel tegevustel ja tulevikus tunduvalt suureneval müral on mõju keskkonnale, mistõttu algatati 2016. aastal keskkonnamõjude hindamine. Selle aruanne on nüüd valmis saanud.
Nursipalu aruandega saab tutvuda 12. jaanuarist kuni 13. veebruarini tehnilise järelevalve ameti ( www.tja.ee), Rõuge valla ( www.rauge.ee) ja Võru valla ( www.voruvald.ee) kodulehel või paberkandjal nende asutuste kontorites. Aruande 3. ja 5. lisa on vaid ametkondlikuks kasutuseks, sest tegu on esimese ja teise kaitsekategooria liikide täpseid elupaiku ja kasvukohti kajastavate kaartidega, mida ei avalikustata. Asutustel ja isikutel, kellel on põhjendatud vajadus lisadega tutvuda, tuleb pöörduda tehnilise järelevalve ameti poole.
Ettepanekud, vastuväited ja küsimused Nursipalu KMH aruande kohta tuleb esitada kirjalikult tehnilise järelevalve ametile hiljemalt 13. veebruaril kas e-posti teel info@tja.ee või tavapostiga Sõle 23A, 10614 Tallinn.
Nursipalu KMH aruande avalik arutelu toimub 20. veebruaril kell 18 Rõuge rahvamajas (Metsa 1, Rõuge alevik, Võrumaa).
TJA/Uudistaja
Negavatt kingib Eestile nutikaid ressursisäästuideid
Keskkonnainvesteeringute keskus korraldab viiendat aastat ressursisäästu võistlust "Negavatt", mis ootab taas 18-30-aastaste noorte nutikaid ideid. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 25. veebruar. Idee puhul võib tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse või edendada teadlikkust kodus, koolis, linnakeskkonnas või kogu maailmas.
Võistlusele esitatud projektide hulgast valitakse välja viisteist parimat, mis saavad edasi järgmisesse etappi. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja mentorite käe all vormitakse ideid juba reaalsemaks. "Negavati" finaali pääseb seitse kõige nutikamat ja läbimõeldumat ideed, finaal toimub 31. mail. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot, et oma idee ellu viia. Teavet võistluse kohta leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki-lehelt.
KIK
Talvine räätsamatk (foto: Katre Palo)
Märtsis tuleb Tartus loodusturismi konverents
Konverents "Loodusturismi võimalused ja väljakutsed Eestis" peetakse 13. märtsil kell 10-18.30 Eesti maaülikooli aulas ( Kreutzwaldi 1a, Tartu). Ürituse korraldab Eesti maaülikool koos keskkonnaameti, mittetulundusühinguga Eesti Maaturism, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, EASi turismiarenduskeskuse ja loodusturismi ettevõtjatega.
Konverentsil püütakse leida vastuseid paljudele küsimustele, näiteks: milline võiks olla Eesti turismikuvand poolesaja aasta pärast ning milline osa on selles loodusel ja sellega seotud turismil?; kas Eestisse reisitakse edaspidigi puhta ja hästi hoitud looduse ning sealt pärit toidu pärast?; kas looduses viibimisega seotud turismitoodete ja -teenuste arendus tagab meile tulevikus konkurentsivõime?
Peale arvukate ettekannete on kavas mitu töötuba loodusturismi arendamise teemadel. Konverentsi lõpetab arutelu loodusturismi arenguvajadustest ja võimalustest. Esialgse kava ja registreerimisinfo leiab Eesti maaülikooli veebilehelt. Konverents on osalejatele tasuta.
Eesti maaülikool
MAAILMAST
Räästapääsuke (Delichon urbicum) vahetult enne seda, kui saab löögi kiirrongilt (illustratsioon: García de la Morena et al./ AlphaGalileo)
Lind kohtub ülikiire rongiga
Kui rong kihutab kiirraudteel 185-kilomeetrise tunnikiirusega läbi vähese asustusega piirkonna, võib see olla nii mõnelegi loomale üllatus. Harakate, tuvide, vareste, viude ja teiste lindude huku kohta sellistes oludes pole siiani tehtud teadusuuringuid ega arvanalüüse. Esimene sedalaadi analüüs on nüüd tehtud Hispaanias.
Et vähendada lennuliiklusest tingitud CO 2-heidet, arendatakse innukalt kiirraudteid. Ent tuhanded kilomeetrid terasteid, kus inimesed saavad reisida kiirusega üle 155 km/h, toovad kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid. Üks neist on lindude suremus. Ajakirjas Frontiers in Ecology and Evolution avaldatud uuringus on välja arendatud uus metoodika, kuidas seda kindlaks teha. Vedurite juhikabiini paigaldatud videosüsteemiga on üles võetud, mis juhtus üle 14 000 kilomeetri pikkusel teekonnal kiirusega 155-185 km/h.
Kokku saadi salvestistele 1090 lindu. Iga 15 km kohta sattus mõni lind salvestaja vaatevälja, iga 360 km kohta hukkus üks lind. Arvutustest saab järeldada, et Madridi-Levante liinil, kus need uuringud tehti, hukkub Madridi ja Motilla del Palancari vahel igal aastal 60 ning Motilla del Palancari ja Albacete vahel 26 lindu iga kilomeetri kohta.
Salvestistest on näha, et umbes kolmandik rongi eest läbi lendavatest lindudest teeb seda altpoolt elektriliini kaableid ja üle veerandi üle raudtee lennanud tiivulistest istus enne raudtee kõrval maas, kaablitel või raudteeäärsel taristul. Ühtlasi ilmnes, et lind reageerib rongile, kui see on 60-125 meetri kaugusel, nii et rongi kiirust arvestades jääb põgenemisaega väga napilt. Nii on ilmselgelt vaja kavandada vahendeid, mis hoiaksid linnud eemal raudteeäärsetest taristuelementidest ja pärsiksid võimalusi lennata üle raudtee.
LIFE+ programmi projektis "Zero Impact" ('nullmõju') on Hispaania kiirraudteekompanii Renfe partnerid Madridi autonoomse ülikooli uurijad eesotsas Juan Maloga.
Kas raudtee mõju isendirohkele Eesti linnustikule arvestatakse ka Rail Balticu keskkonnamõjude hinnangutes?
Plataforma SINC / Alphagalileo / Uudistaja
See Siim Kuresoo foto on Matt Williamsi artikli juures nii EL bioenergiablogis kui ka BirdLife Internationali veebilehel
Laastav hoop elurikkusele ja kliimale
Just sellist pealkirja (originaalis "Devastating blow for wildlife and climate") kannab briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB ametniku Matt Williamsi artikkel, mis on esmalt avaldatud EL bioenergiablogis 22. jaanuaril ja siis BirdLife Internationali veebilehel 25. jaanuaril.
Pealkirjas mainitud hinnangu annab autor 18. jaanuaril Euroopa Parlamendis hääletatud eelnõu kohta, sest parlamendi liikmed "paindusid põllumajanduse ja metsatööstuse surve all ega suutnud kasutada võimalust olla vastu keskkonnale kahjulikult mõjuvale biomassi kasutusele," ehkki sajad teadlased palusid veel päev enne hääletust keelata kändude ja puutüvede põletamine energia tarvis. Kogu Euroopa Liidus põletatakse miljoneid tonne puitu, et saada sooja ja elektrit. Kui tervikpuid põletada piiranguta, satub EL mets lähiaastatel veel tugevama surve alla. Samuti satub ohtu võimalus pidurdada kliimamuutusi. Nimelt on teadlased tõestanud, et kui tahetakse kiiresti vähendada kahjulikku heidet, pole kindlasti õige põletada puitu: nõnda võib heide kujuneda isegi suuremaks kui fossiilkütuseid kasutades.
Enne seda oli parlament otsustanud suurendada taastuvenergia tarvitust transpordisektoris. Paraku toodetakse selliseid kütuseid keskkonnakahjulikul moel viljast: muutunud maakasutusviis rikub keskkonda ja võib kaasa tuua suurema heite. Igale liikmesriigile pandi küll piirang kasutada selliseid kütuseid kuni 7% üldmahust, aga ka seda on ikka liiga palju.
Positiivsem on kindlasti otsus suurendada taastuvenergia kasutust Euroopa Komisjoni ette nähtud 27 protsendilt 35 protsendini. Ehkki see ei kü üni 45 protsendini, mis on 2030. aasta siht ja võiks tagada Pariisi leppe nõuete täitmise, oli see siiski samm õiges suunas.
Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri
