14. novembril toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) ning uue maaelu arengukava ettevalmistamiseks moodustatud juhtkomisjoni ühisistungil tutvustati Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) ettevalmistamisega seotud arenguid.

Nõukogu liikmetele anti ülevaade eelmisel nädalal toimunud mitteametlikul kohtumisel Euroopa Komisjoni poolt esitatud kommentaaridest MAK-I eelnõule. "Euroopa Komisjoni üldkommentaar MAK-i eelnõu kohta oli positiivne – Eesti on oma arengukava koostamisel jõudnud kaugemale, kui paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid," selgitas põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai.

Maaelu arengukava koostamine on praeguseks jõudnud viimasesse viimistlemise faasi. Lähiajal saadetakse arengukava ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile ning pärast Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmist on kavas MAK ametlikult Euroopa Komisjonile esitada.

Kevvai andis nõukogu liikmetele ka ülevaate MAK-i koostamise käigus sotsiaalpartnerite esitatud ettepanekutest. Kokku esitati 32 organisatsiooni ja eraisiku poolt ligikaudu 350 kommentaari või ettepanekut, millest arvestati 130 (37%), osaliselt arvestati 80 (24%) ning ei arvestatud 100 ettepanekut (30%). Hetkel on veel vastus lahtine veel 30 ettepaneku osas (9%). Kõikide ettepanekute ja kommentaaridega (ning ministeeriumi vastustega neile) saab tutvuda internetiaadressil www.agri.ee/mak.

Nõukogu liikmetele tutvustati ka esialgseid MAK-i meetmete seitsme aasta eelarveid: I telg – Põllumajandus ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine (5,7 miljardit krooni)
- Meede 1.1 Põllumajandustootjate ajakohastamine – 3 110,8 miljonit krooni;
- Meede 1.2 Põllumajandustootjatele ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine – 631,8 miljonit krooni;
- Meede 1.3 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus – 194,4 miljonit krooni;
- Meede 1.4 Maaparandus – 583,2 miljonit krooni;
- Meede 1.5 Metsamajandus – 340,2 miljonit krooni;
- Meede 1.6 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine – 432 miljonit krooni;
- Meede 1.7 Koolitus- ja teavitustegevused – 71,4 miljonit krooni;
- Meede 1.8 Nõuandesüsteemi ja -teenuste arendamine 35,6 miljonit krooni.
II telg – Keskkonna ja paikkonna säilitamine (5,5 miljardit krooni)
- Meede 2.1 Ebasoodsamate piirkondade toetus – 854,9 miljonit krooni;
- Meede 2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale – 160,3 miljonit krooni;
- Meede 2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale – 502,2 miljonit krooni;
- Meede 2.4 Natura 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine – 406,1 miljonit krooni;
- Meede 2.5 Põllumajanduslink keskkonnatoetus – 2 941 miljonit krooni;
- Meede 2.6 Vähetootlike investeeringute toetus (kiviaiad, lupjamine, lammutamine) – 295,7 miljonit krooni;
- Meede 2.7 Kaitseribade metsastamine – koos meetmega 2.8 68,3 miljonit krooni;
- Meede 2.8 Energiavõsa rajamine – koos meetmega 2.7 68,3 miljonit krooni.
III telg – Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine (3 miljardit krooni)
- Meede 3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas – 1 746,1 miljonit krooni;
- Meede 3.2 Külade uuendamine ja arendamine – 362,5 miljonit krooni.
IV telg – LEADER (1,431 miljardit krooni – sh. LEADER-i tegevuskulud 286,2 miljonit krooni ning LEADER-i tegevused teiste telgede alt 1 145 miljonit krooni)
NB: kõik summad on hetkel esialgsed ja võivad muutuda!

Eesti maaelu toetatakse arengukava raames järgneva seitsme aasta jooksul ligikaudu 14,3 miljardi krooniga. MAK-i esimene toetustetelg on mõeldud põllumajanduse, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Teine telg on suunatud põllumajanduskeskkonna ja -maastike toetuseks. Kolmanda telje eesmärk on parandada maapiirkondade elu kvaliteeti ning mitmekesistada maamajandust. LEADER telg on mõeldud kohaliku algatuse edendamiseks.

Meetmete sisukirjeldused on kättesaadavad maaelu arengukava eelnõust aadressil www.agri.ee/mak

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 15.11.06 pressiteade