Eesti Pandipakendi (EPP) tegevjuht Oleg Epner andis keskkonnaministrile ülevaate Keskkonnaministeeriumi ja EPP vahel sõlmitud vaba tahte lepingu 2006. aasta täitmisest ning 2007. aasta eesmärkidest.

Suvekuudel kasvab karastusjookide tarbimine, mis toob kaasa pandipakendi tagastamise mitmekordse suurenemise ning sellega seoses tekkis suvel tõrkeid nii transpordi korralduse kui ka pandipakendi loendamisega. Keskkonnaminister Rein Randver küsis, milliseid muudatusi on EPP-il plaanis ette võtta, et oleks tagatud piisav pakendivedu ja pandipakendi õigeaegse loendamise suutlikkus. “2007. aastast sõlmib EPP senise ühe põhivedaja asemel transpordilepingu seitsmega, seejuures on oluline, et piirkond oleks seotud vedajaga,” vastas Oleg Epner. “Samuti tõstetakse loendusvõimsust ja tänu automaatmasinate lisandumisele suudetakse pakendeid loendada kiiremini.”

Selleks, et tagada tarbijaile kõik võimalused pandipakendi tagastamiseks, on loodud 1400 tegutsevat vastuvõtukohta ja üles pandud 106 automaatmasinat. Lisaks neile paigaldavad järgmisel aastal uusi tagasivõtu automaate ka kauplused ja taarapunktid. Tarbijauuring näitas tarbijate rahulolu pandipakendi süsteemiga, 80% vastanutest andis sellele positiivse hinnangu. 64% elanikkonnast tagastab aktiivselt pandiga koormatud pakendeid.

Tagatisraha süsteemi võimalik laiendamine ka alkohoolsetele jookidele toob aga Oleg Epneri sõnul kaasa probleeme väikestes kogustes imporditud alkohoolsete jookide pakenditega, millele tootja ei taha liigsete kulude tõttu trükkida pandimärgitunnuseid. Kehtiv alhoholiseadus ei luba aga mingeid tähiseid alkoholi sisaldavatele pudelitele lisaks kleepida. Epner näeb lahendust alkoholiseaduse muudatuses, mis lubaks ka pandisüsteemi lisamärgistuse vajadusel pakendile kleepida. Sellisel juhul saaksid tagatisraha süsteemis osaleda ka näiteks veinipudelid.

Ministri küsimusele, kas on võimalik tagatisraha süsteemi laiendada, vastas Epner, et EPP on valmis vastavaid lahendusi looma, kuid see on aja- ja töömahukas, eeldades ka tootjate huvi olemasolu.

Tarbijauuringute kohaselt on tarbijad rahul tagatisraha e pandi määraga ning selle tõstmine või langetamine ei ole vajalik. “Kõrge pandihind võib kaasa tuua tarbimise vähenemise ja ka kaasneva tagatisraha süsteemi peamise probleemi ning madal hind pandi tagastamise vähenemise,” ütles Epner. Nii Rein Randver kui ka Oleg Epner olid aga arvamusel, et pandihinnad tuleb üle vaadata enne euroga liitumist.

Keskkonnaministri hinnangul on Eesti Pandipakend Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud vaba tahte lepingut tulemuslikult täitnud. EPP on investeerinud miljoneid kroone tarbijate, importööride, tootjate ja jaemüüjate koolitusele. Keskkonnaminister tunnustas EPP panust ka keskkonnateadlikkuse suurendamisel ning ettevõtte aktiivset koostööd koolidega.

”EPP süsteemset toimimist ja tulemuslikkust näitab seegi, et Eesti pandisüsteemi kogemustest soovivad õppida riigid, kes ei ole sellist süsteemi veel juurutanud, nt Läti, Leedu, Sloveenia, Malta, Küpros,” ütles keskkonnaminister Rein Randver. Seni kasutavad kohustuliku tagatisraha süsteemi joogipakenditele Eestiga saranases mahus EL-is ainult Põhjamaad ja Saksamaa. Eesti on seni ainuke EL uus liikmesriik, kes sellise sammu on astunud.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.11.2006 pressiteade.