Euroopa Liit võttis 2013. aastal vastu uue Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi seadusandluse, mille üheks suureks uuenduseks selles oli vabatahtliku võimete reservi loomine. Eelnimetatud reservi moodustavad Euroopa Komisjoni käsutuses olevat elanikkonnakaitse mehhanismi ressursid, kokku 90 moodulit 20 erinevast Euroopa Liidu riigist, mis juba on liitunud või alles liitumisel. Moodulite võimekused on erinevad - pumbad üleujutuste tõkestamiseks, lennuvahendid metsatulekahjude kustutamiseks, varingu pääste, joogivee puhastamine, esmaabi jne. Lähiminevikust saab tuua näite, kui 2017. aastal palusid Lõuna-Euroopa riigid, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia abi Euroopa Komisjonilt metsatulekahjudega võitlemiseks ning vabatahtlike võimete reservist lähetati metsatulekahjude kustutamiseks lennuvahendid. Moodulite kaasamise vajadust hindab Euroopa Liidu hädaolukorra reageerimis- ja koordineerimiskeskus (ERCC).

Detsembris allkirjastasid kõik BaltFloodCombat (BFC) osapooled, Läti, Leedu ning Eesti kokkuleppe, mille alusel antakse suure pumpamisvõimekusega moodul üles Euroopa Liidu hädaolukordadele reageerimise vabatahtlikku reservi ning edaspidi on mooduli lähetamine abipalve teinud riiki automatiseeritud.

Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla kirjeldas, et hädaolukorda sattunud riik, mis vajab üleujutuste tõttu suure pumpamisvõimekusega moodulit, saab esitada abitaotluse Euroopa Liidu hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele, NATO Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskuse (EADRCC) või kahepoolsete kanalite kaudu. "Varasemalt oli Eesti, Läti ja Leedu osapooltel kaalutluse õigus abi andmiseks või selleks keeldumiseks. Nüüd võtsime endale kohustuse reageerida koheselt, kui vastav abipalve on laekunud," kirjeldas Soodla ning lisas, et nüüdsest peab BFC pumbameeskond olema valmis missioonile minemiseks 24/7 ning reaalselt teele asumiseks on BFC meeskonnal 12 tundi. "Meil jääb siiski õigus ka abiandmise keeldumiseks kui samal ajal on hädas Eesti riik ning vajame suuremahulist pumpamisvõimet ise," sõnas Lääne päästekeskuse juht heiki Soodla.

BFC liitumiseks vabatahtliku reserviga vajalike läbirääkimiste ning ka tegevustega alustati juba 2016. aastal. Sama aasta septembris allkirjastati Balti riikide siseministrite ühine kokkulepe, milles deklareeriti valmisolek Euroopa vabatahtlike võimete reserviga (voluntary pool) liitumiseks.

2017. aasta jooksul tegeles pumbameeskond vajalike dokumentide ettevalmistamisega ning sertifitseerimisprotsessiga, läbides nii laua-kui ka välisõppuseid. Viimane, BFC jaoks otsustav sertifitseerimiseksam toimus oktoobris Poolas, mille meeskond läbis edukalt.

Missioonil tekkivad transpordikulud maksab suures osas kinni Euroopa Komisjon, lisaks toetatakse vajadusel meeskondi kohandamiskulude osas. Nende abil on võimalik uuendada nii tehnikat kui ka muud varustust, korraldada ühisõppuseid ning -treeninguid, tõstes nii moodulite reageerimisvõimekust.

2018 planeeritud kohanemiskulude kasutamisega on kava korraldada ühine õppus Lätis ning treenerite koolitus Leedus.

BaltFloodCombat pumbameeskond on loodud koostöös kolme riigi päästeteenistusega ning on kaasrahastatud Euroopa Komisjoni poolt. Projekti tulemusel paiknevad igas Balti riigis üleujutustele ühisreageerimiseks mõeldud üksused, millesse kuuluvad mobiilsed pumbajaamad koos tehnilise varustuse ning erialase väljaõppe saanud ekspertidega. BaltFloodCombat on osalenud kolmel missioonil (Poola ja Moldova 2010, Bosnia ja Hertsegoviina 2014), kuuel Euroopa elanikkonnakaitse väliõppusel ja kolmel Euroopa elanikkonnakaitse lauaõppusel. Eelmisel aastal korraldas Euroopa elanikkonnakaitse väliõppuse SaareMODEX.

Allikas: Päästeameti pressiteade