Käesoleva aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome selle aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. Pärast liikmesriikidelt küsitud täiendavate andmete analüüsimist on Euroopa Komisjon otsustanud eraldada neljale riigile erakorraliseks toetuseks 15 miljonit eurot, Eesti saab sellest 1,3 miljonit eurot.

"Euroopa Komisjoni otsus on tore jõulukingitus. Tänan kõiki inimesi, kes sellele toetuse saamisele kaasa aitasid," ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eile tutvustas Euroopa Komisjon eelnõud esmakordselt põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel ja hääletus selle üle toimub jaanuaris.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada. "Kuna info Euroopa Komisjonilt vahendite eraldamise kohta on värske, siis hetkel otsust riigieelarvest lisavahendite eraldamise kohta tehtud ei ole," sõnas Tarmo Tamm.

"Erakorralise toetuse eraldamine Euroopa Komisjoni poolt on hea näide koostööst põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja teadlastega, kes abistasid Euroopa Komisjoni jaoks vajalike andmete kogumisel küsitluse läbiviimise ja ekspertarvamusega," lisas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides sel aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Allikas: Maaeluministeeriumi 22.12.17 pressiteade