Isadepäev meil ja mujal
Isadepäeva tähistatakse novembris - täpsemalt novembri teisel pühapäeval.
Isadepäeva pühitsemise algatas 1909. aastal Sonora Dodd Washingtonist. Tema soovis austada oma isa, Ameerika kodusõja veterani William Smarti. Sonora ema suri kuuendat last sünnitades ja vapper farmer kasvatas vastsündinu ning viis suuremat last üksinda üles.
Täiskasvanuna isa tahtejõudu ja isetust mõistes soovis abiellunud tütar austada oma isa ja teisi temasuguseid ennastsalgavaid isasid erilise riikliku tähtpäevaga.
Esimene suurem tähistamine leidis aset 19. juunil 1910 Washingtonis. Umbes samal ajal hakati teisteski linnades ja asulates üle kogu riigi isadepäeva pühitsema.
1924. aastal toetas selle päeva riiklikuks pühaks kuulutamise mõtet USA president Calvin Coolidge, kuid selle ametlikustas alles aastal 1966 president Lyndon Johnson.
Meile on isadepäev tulnud Soomest, kus seda päeva tähistati esmakordselt 1970. aastal. Rootsi kaupmehed esitlesid seda tähtpäeva aga juba 1949. aastal.
Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja laste vahelisi suhteid. Isadepäeva kombestik meenutab emadepäeva oma - mõlemad on perepühad. Selle päeva tähistamise viisi otsustab iga pere ise.
Isadepäev on perepidu, mille eesmärgiks on pere ja isa rolli väärtustamine.
Päev, mil meenutatakse mitte ainult isa, vaid kõiki neid mehi, kes on elu jooksul aidanud ja olnud olulised: onud, vanaisad, vanemad vennad, kasuisad, ristiisad.
Lisaks lipsule, lõhnaveele ja raamatule võib isalegi kinkida lilli. Isadepäeva lilleks on saanud punane roos.
Samahästi sobib isale kinkida potililli.
Kalanhoesid on lihtne hooldada. Nad õitsevad ja säilivad kaua. Lepivad kehvemate valgusoludega ja taluvad kuivust. Neile ei meeldi liigne kastmine ja potialusel seisev vesi. Sobivad tuppa üksiktaimena või ka suuremasse kooslusse teiste taimedega.
Aafrika kannikesed on endiselt trendikad. Neid on lihtne aastast aastasse õitsema saada.
Mägisibulgi on muutumas toataimeks. Sellel kiviktaimla asukana tuntud taimel on palju sorte. Erivärvilised leherosetid on kui suured õied, mis pälvivad tähelepanu. Taim lepib vähese kastmisega, kuid vajab valgust.
Välisallikate põhjal: Aiatark OÜ
Lillede keel
Lilledega edastatavat sõnumit ei maksa alahinnata. Lilleõite abil vahendatakse suuri tundeid ja salasoove. Lilled ise, nende värvus ja arv ütlevad paljutki. Järgnevalt mõned tähendused:
Lillhernes: kodune õnn
Iiris: tervis, austus
Jasmiin: veetlus
Maikelluke: õnnellikkus, õnne naasmine
Kuslapuu: siirus
Floks: ühtekuuluvus
Lõosilm: ehe armastus, meelespidamine
Liilia: voorus, puhtus
Luuderohi: truudus, püsiv abielu
Mürt: armastus
Nelk: sügav, puhas armastus
Orhidee: veetlus
Kannike: truudus
Härjasilm: puhtsüdamlikkus
Roos (kollane): truudusetus, armukadedus
Roos (punane): kirglik armastus
Roos (valge): neitsilikkus, puhtus, rõõm
Kirikakar: süütus, puhtus, jagamine
Tulp (punane): armastuse tunnustamine, kosimine, Sinust unistamine
Õie värvus
Helepunane: olen Sinusse armunud ja Sulle truu.
Tulipunane: tunnen Su järele igatsust. Olen kirglikult Sinusse armunud. Kingi oma armastus mulle!
Oranž: soovin Sulle kõike head. Ole ettevaatlik, meil on vaenlasi ja meid nuhitakse.
Helesinine: olen Sinule surmani truu.
Must (tulp): igatsen surra koos Sinuga.
Helekollane: ma ei usu, et armastad mind.
Valge ja roheline: põlastan Sind.
Sinine ja roheline: armastan kedagi teist.
Punane ja roheline: tunnen Su vastu sõbraarmastust.
Õite arv
1 - oled mulle kõik
2 - tahan kohtuda Sinuga uuesti
3 - tahan olla Sinuga kahekesi
4 - austan Sind, kuid ei armasta veel
5 - armastan Sind
6 - ei usu lubadustesse / Kiiret paranemist
7 - tahan Sind kosida
8 - olen igavesti Sinu
9 - austan Sind ja olen Su sõber
10 - tahan teha kõike Sinu heaks
11 - oled ikka mu sõber
12 - tuleme oma raskustega toime
13 - ma vihkan ja halvustan Sind
14 - oled mulle kõik
15 - oled pälvinud mu tänu ja austuse
Allikas: www.puutarha.net
|
