“Üks väärarusaamu on, et margariin kui taimne rasv on ka tahkel kujul loomsest rasvast tervislikum,» nentis Tartu ülikooli biokeemia instituudi biokeemik Tiiu Vihalemm intervjuus Pärnu Postimehega.

«Paraku näitavad teadusuuringud, et tervislik taimne õli ei jää sugugi niisama tervislikuks pärast tööstuslikku muutmist poolvedelaks ehk hüdrogeenitud rasvaks või tahkeks taimerasvaks. Taimsete õlide struktuur muutub töötlemise käigus ega sobi sellisena inimese keharakkudega,» lisas Vihalemm.

Hüdrogeenitud rasvad on ohtlikud

Hüdrogeenimine on Vihalemma sõnade järgi keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. Selles protsessis läheb osa looduslikest polüküllastumatutest tsis-rasvhapetest üle transvormi, mis soodustavad õli tahkumist ja tõstavad õli vastupidamist oksüdatsioonile.

«Inimese organism ei omasta küllastatud transrasvhappeid ja seetõttu kahjustavad nad inimese veresooni ja soodustavad nende lupjumist, avades otsetee südame-veresoonkonnahaigustele,» selgitas Vihalemm.

Margariini tootmisel muudetaksegi vedel taimne õli hüdrogeenitud rasvaks. See on kordi odavam ja paremini säiliv kui rõõsk koor ja või.

«Meil müüdavad margariinid on enamasti segu looduslikest ja hüdrogeenitud rasvadest,» väitis Vihalemm. «Margariinides on transrasvhappeid kaks kuni kümme korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante E 320 ja E 321, mis omakorda võivad olla paljude jaoks allergeenid.»

Biokeemiku väitel on kõige ohtlikum pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine.

«Veresoonte seinad kahjustuvad aeglaselt, esialgu märkamatult,» rääkis Vihalemm. «Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab üks-kaks grammi transrasvhappeid, ent Lääne-Euroopa riikides tarbitakse neid kuni 5,4 grammi päevas.»

Eriti probleemne on Vihalemma arvates aga, et väga paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva, näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid-tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, isegi mõned kohukesed.

«Inimene ei taju, palju ta transrasva saab ka margariini söömata,» märkis Vihalemm. «Kuigi mujal maailmas toodetakse margariine, mis on tahkestatud sojavalgu lisamisega, pole need veel Eestisse müügile jõudnud.»

Küll on jõudnud Vihalemma kinnitusel praeguseks poelettidele Eestis toodetud sojavõided, -jogurtid, -kreemid ja -majonees, mis on nii kolesterooli- kui transrasvhapete ja laktoosivabad. Lisaks leiab sojatoodetest letsitiini kolesterooli ainevahetuse regulatsiooniks ja mälu parandamiseks.

Lastele võiks Vihalemma sõnade järgi ikka ka mõõdukalt võid lubada.

«Võisse ei panda lisaaineid,» nentis Vihalemm. «Traditsiooniline hapukoorevõi sisaldab küll 80 protsenti piimarasva ja muidugi kolesterooli, kuid kolesterooli sisaldavad segatüüpi margariinidki. Pealegi vajab inimorganism mõõdukas koguses kolesterooli.»

Vale õli rikub tervist

Üht-teist tasub teada toiduõlidestki. Toiduõlid jagunevad rafineeritud ja rafineerimata õlideks. Esimesed on toodetud kuumtöötlemisega, teised külmpressimisega. Külmtoodetud õlid on küll kasulikumad, sest õlides säilivad vitamiinid ja rasvhapped, ometi sobib praadimiseks, küpsetamiseks ja frittimiseks vaid kuumtöödeldud ehk rafineeritud õli. Rafineerimata õli koht on salatis.

Tuntud kokk ja paljude kokaraamatute autor Maire Suitsu on rääkinud Järvamaa Teatajale, et praadimisõlid peavad taluma pannil või frittimisnõus tekkivat kõrget kuumust, ilma et neis tekiksid kantserogeensed ained. Need ained lõhustavad vitamiine, takistavad ensüümide tegevust ning ärritavad magu ja seedeorganeid.

«Rafineerimata õlis on palju küllastumata rasvhappeid,» kinnitas Vihalemmgi. «Rafineerimata õli kuumutamisel selles kaksiksidemete arv väheneb, õli pakseneb ja tekib palju transrasvhappeid, mis on oksüdeeruvad ja mõjuvad seedekulglale halvasti. Kuigi seda pole teaduslikult tõestatud, on seostatud, et rafineerimata õli kuumutamisel tekkivad jääkained võivad vähki tekitada.»

Suitsu ei soovitanud praadida ka õlidega, mille kasutussoovitus pole selge. Samuti ei tasuks kuumutada erilise maitsega nagu pähkli-, seesami-, mandli- ja muid õlisid.

Allikas: www.tarbija24.ee  Andris Tammela/Pärnu Postimees