Kõik teavad, et sidrun on hapum kui maasikas. Aga kuidas hinnata nende ainete happelisust, mida ei saa maitsta? Tartu ülikooli doktorant Agnes Heering pani teooria praktikasse ja leidis sellele nupuka lahenduse. Ta tegi ajalugu sellega, et õpetas meid võrdlema võrreldamatuid ja tänu sellele säästavad teadlased nii keskkonda, aega kui raha.

Värske keemiadoktor mõtles välja viisi, kuidas eri keskkondade – näiteks vesi- ja mittevesikeskkondade – happelisusi omavahel võrrelda. Senini suudeti seda teha vaid teoreetiliselt, kuid tänu Agnes Heeringule on esmakordselt võimalik mõõta ka eri ainete üldistatud happelisusi. See on eriti oluline teatud analüüsmeetodite juures, kuna aitab kokku hoida kemikaale ja nii säästetakse loodust ning tuuakse alla ka analüüsi hind.

Loe edasi...

Allikas: novaator.err.ee