Pilt: Püsimetsana majandamine on kohalikule kogukonnale väärtus


Eesti Erametsaliidu volikogu 1. detsembri koosolek kujunes pöördeliseks, kuna esmakordselt sõnastati üheselt vajadus ja valmisolek uutmoodi keskkonnahoiuks. See tugineb ühiskonnas veel vähe mõistetud, kuid keskkonnahoiu mõttes tõhusaimal viisil, mida iseloomustavad mõiste ökosüsteemiteenused ja ühiskonnaliikmete koostöö.

Sisuliselt on uutmoodi keskkonnahoid Eesti erametsandusse mõneti juba jõudnud, kuid vajab selleski osas täiendamist. Näiteks vääriselupaikade lepingud ja teatud mõttes ka Natura alade looduskaitse. Metsaomanikud, kelle metsas leidub vääriselupaiku, saavad sõlmida riigiga 20 aastase lepingu ala vabatahtlikuks kaitseks ja riik maksab selle eest metsaomanikule tasu - teisisõnu on see ökosüsteemiteenuse osutamine, kus metsaomanik on teenuse osutaja ja riik avaliku huvi esindajana selle tellija. Samasuguse ökosüsteemiteenuse osutamisena võib vaadelda ka EL looduskaitsevõrgustikku jäävate erametsade eest maaomanikele makstavat Natura metsatoetust - metsaomanik säästab metsaloodust ja talle kompenseeritakse saamata jääv tulu.

Mõlemal juhul arvestatakse metsaomaniku saamata jäävat ja hüvitamisele kuuluvat tulu puidutulu järgi. Ökosüsteemiteenuste loogika järgi ei saa teenuste aluseks olla vaid puidutulu, kuna väärtuste skaala on märksa laiem. Näiteks võib remmelgapuistu olla väga madala puidu juurdekasvuga, kuid selle ökosüsteemne väärtus on kõrge, kuna remmelgas on väärtuslik õietolmuallikas mesilastele. See tähendab, et metsa väärtus ei ole ainult puit, vaid väärtuslik on mets kui ökosüsteem koos kõikide hüvedega, mida inimene metsast saab.

Uutmoodi keskkonnahoid tuleneb olukorra muutumisest terves maailmas. Maailma rahvaarv on sedavõrd kasvanud, et looduskeskkond ei jaksa enam inimeste tarbimissurvele vastu pidada. Olenemata riikide pingutustest keskkonnaseisund halveneb. Ka Euroopa Liit on sel taustal jõudnud järelduseni, et senine keskkonnapoliitika ei toimi enam ja vaja on uut lähenemist.

Erametsaliidu volinikud näevad vajadust üle vaadata senise keskkonnahoiu alused ja arvestada metsakeskkonna kaitsel kõiki ökosüsteemseid väärtusi. Samal ajal vajab ülevaatust ka keskkonnakaitse rakenduslik pool. "Käsk, keeld ja piirang on maaomanike kaasamisel eelmise sajandi lahendused. Jätkusuutlik on vabatahtlik ja majanduslikult motiveeritud keskkonnakaitse," märkis erametsaliidu juht Mikk Link.

Volinike otsus tugineb otseselt metsaomanike vastutustundel. Erametsaliit on juba 25 aastat seisnud metsaomanike õiguste eest. Selle aja jooksul on Eestis välja kujunenud metsaomanikkond, kellest suur osa on õppinud oma metsi majandama ja teisalt tunnetama ka vastutust keskkonnaväärtuste säilitamisel.

Käskude ja keeldude looduskaitse sunnib maaomanikke avalike hüvede nimel oma tegevust kokku tõmbama. Meie kõikide huvides ellu viidav keskkonnahoid ei peaks käima elanikkonna ühe grupi arvelt. Uus ökosüsteemne lähenemine on terviklikum: maaomanike jaoks säiliks võimalus oma maad tootlikult kasutada ja senisest hoopis paremini oleks kindlustatud me kõikide huvi leevendada kliimamuutusi, säilitada loodust, maastikke ja bioloogilist mitmekesisust.

Allikas: Eesti Erametsaliidu pressiteade