"Eestis on nitraaditundliku ala suurus 325 000 hektarit ning see piirkond on eriti tundlik põllumajandusest tulenevale pinna- ja põhjaveereostusele," ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. "Samas on just nendel aladel väga viljakad mullad ning põllumajandusmaa osakaal ja põllumajandusloomade arv on Eesti keskmisest suurem. Seetõttu sobib nitraaditundlikule alale hästi mahetootmine, mis on tavapõllumajandusest ekstensiivsem ja kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata. Nii väheneb risk, et veekaitse seisukohast soovimatud ained satuksid pinna- ja põhjavette."

Mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu. Eelnõu kohaselt on kavas nitraaditundlikul alal mahepõllumajanduse soodustamiseks kompenseerida seal täiendavaid kulusid ja saamatajäänud tulu jätkuvalt osaliselt, aga 30% enam kui teistes piirkondades. Alates järgmisest aastast saavad kõrgema ühikumääraga toetust taotleda sellised tootjad, kes alustavad mahepõllumajandusele üleminekut või jätkavad mahepõllumajandusega.

Lisaks muudetakse määrust seoses toetuste e-taotlemisele üleminekuga. Määruses täpsustatakse andmed, mida tuleb toetuse taotlemisel e-PRIA kaudu esitada, sest alates 2018. aastast toimub kõikide pindalapõhiste otsetoetuste ja Eesti maaelu arengukava 2014−2020 toetuste taotlemine e-PRIA kaudu.

Eestis on praegu juba 1890 mahetootjat ja 209 557 hektarit mahepõllumajandusmaad, millest enam kui 10 500 hektarit asub nitraaditundlikul alal.

· Mahepõllumajanduse toetuse määruse muutmise eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade