Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmanni sõnul on viljakas muld, elurikkus ja puhas vesi vajalikud nii meie eluks kui ka põllumajandustootmiseks. "Sarnaselt kogu maailmale viitavad ka juba Eesti seire tulemused põllumajanduse põhjustatud keskkonnaprobleemidele, sest pestitsiidide jääke leitakse põhja- ja joogiveest, mullast ning toidust. Jätkusuutlikuks toitutoomiseks on oluline süsteemne lähenemine ja kogu põllumajandustootmise ja tarbimise terviklik käsitlus," rääkis Peetsmann põllumajandustootmise valupunktidest Eestis.

Samuti esitletakse konverentsi eestikeelset kogumikku "Teaduselt mahepõllumajandusele 2017". Kogumikus tutvustatakse Eestis läbi viidud mahepõllumajanduse uuringu "Strategies for feeding the world more sustainably with organic agriculture" tulemusi, mis näitavad, kuidas optimaalselt kombineerida erinevaid mahepõllumajanduse strateegiaid. "Kui 60% põllumajandusest läheb üle mahepõllumajandusele ja kontsentreeritud söötasid ning toidujäätmeid vähendatakse mõlemaid 50% võrra, saavutatakse oluliselt väiksema keskkonnamõjuga toidusüsteem, mis ainult minimaalselt suurendab põllumaa osakaalu. Seejuures on eelduseks, et loomsete saaduste tarbimine peab vähenema," kirjeldas Peetsmann tulemusi. Samuti kuulutatakse konverentsil välja 2017. aasta mahestipendiumi laureaadid.

Avaloengu peabEesti Maaülikooli audoktor dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse instituudist FiBL, kes räägib toidutootmise keskkonnamõjudest ning lahendustest, mida pakub mahetootmine jätkusuutlikuks toidutootmiseks. Loengu peavad mitmed Eesti Maaülikooli teadurid ja spetsialistid.

Konverents toimub 28. novembril algusega kell 10.30 maaülikooli aulas. Konverents toimub "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit. Konverentsi otseülekannet on võimalik vaadata aadressil video.emu.ee.

Allikas: Eesti Maaülikooli 27.11.2017 pressiteade