Valga maakonnas on 63 tunnustatud mahepõllundusettevõtet, neist 13 alustajat ja 50 jätkajat. Enamik toodab seni oma tarbeks.

Mahepõllunduse eesmärk on toota võimalikult tervislikke põllusaadusi. Selleks kasutatakse mahedaid, loodusseadustest lähtuvaid, tihti ka minevikust pärinevaid võtteid. Selle viljelusviisi puhul ei pruugita keemilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi.

Esimesed kaasamõtlejad

"Mahepõllumajanduslik mõtlemine sai alguse Võrumaal, sealne entusiast Eve Musto tutvustas seda ka Valgamaal," rääkis taimetoodangu inspektsiooni Valga büroo juhataja Sirje Allik.

"Siin tekkisid esimesed kaasamõtlejad Helme vallas. Tugevaim ettevõte on siiani Arno Söödi Möldre talu, kus viiakse läbi ka mahepõllunduslikke õppepäevi."

Taimetoodangu inspektsiooni Valga büroo andmeil tegeldakse praegu meie maakonnas üksnes mahepõllumajandusliku taimekasvatusega 26 ettevõttes ning 37 ettevõttes on tunnustatud nii mahepõllunduslik taime- kui ka loomakasvatuse valdkond.

"Mahepõllundusele üleminekuaja läbinud ja üleminekuajal maid on Valgamaal 4823 hektarit, suuremad mahepõllunduslikud pinnad on 640, 580, 540 ja 397 hektarit," loetles taimetoodangu inspektsiooni Valga büroo peainspektor Piret Mitt.

Maa üleminekuaeg kestab kaks aastat, välja arvatud viljapuu- ja marjakultuurid, mille üleminekuaeg on kolm aastat.

Kultuuridest hõlmavad Valga maakonnas kõige suurema pinna rohumaad kasvupinnaga 4106 hektarit ehk 85 protsenti kogu mahepõllumajanduslikust pinnast.

Teravilja kasvatatakse 519 hektaril ehk 11 protsendil kogu mahepõllumajanduslikust pinnast, astelpaju 16,7 ja kartulit kaheksal hektaril.

Mahepidamisel lambaid on 2652, suuremad karjad on 1520 ja 334 loomaga, veiseid 885, suuremad karjad on 227 ja 183 loomaga, veistest on lüpsilehmi 90, suuremas karjas on 62 lüpsilehma. Mahepidamisel sigu on Valgamaal 24, munakanu 161, küülikuid 139 ja hobuseid kümme.

"Kuna mahepõllumajanduslikus tootmises ei kasutata mineraalväetisi, ka väetamisel kasutatav sõnnik tuleb eelnevalt kompostida, siis jääb saagikus paratamatult väiksemaks kui tavapõllumajanduses ja sellepärast on ka PRIA toetused suuremad," sõnas Sirje Allik.

"Toetused eeldavad, et taimetoodangu inspektsioon on ettevõtet tunnustanud. Samuti teeb inspektsioon iga-aastast järelevalvet mahepõllumajanduslikule tootmisele esitatavate nõuete täitmise kohta."

Järelevalve

Taimetoodangu inspektsiooni Valga büroo peainspektorid Piret Mitt ja Siiri Raamets, kelle üks valdkond on mahetootmise tunnustamine ja järelevalve, täheldasid, et paljud tunnustatud ettevõtjad pole oma saadustega turule tulnud, sest näiteks väiketalunikud toodavadki ainult oma tarbeks. Suuremad lihaveiste kasvatajad ei turusta aga seetõttu, et nad alles suurendavad oma karja järelkasvu baasil.

Probleemidena, millega järelevalvet tehes kokku puututakse, nimetasid Mitt ja Raamets puudusi põlluraamatute täitmisel ning arvestuste tegemisel.

"Põlluraamat peab kajastama kõiki põllul tehtud toiminguid ja töid," selgitas Piret Mitt. "Arvestused hõlmavad söödaplaane ning nii tallu ostetud kui ka toodetud ja turustatavaid saaduseid ning tooteid. Söödalisandite ostmisel tuleb väga täpselt jälgida koostist, geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on keelatud."

Samuti ei kiputa meeles pidama nõusoleku küsimise vajadust.

Taimetoodangu inspektsiooni nõusolekut on vaja, kui mahepõllundusettevõte ostab mittemahepidamisel olnud loomi või kui mahepidamisel loomi tahetakse karjatada mittemahepõllumajanduslikul maal. Nõusolekut tuleb küsida ka kariloomade lõaspidamiseks. Terve rida nõusolekut eeldavaid tegevusi on ka mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses.

Talunikud, kes soovivad alustada mahetootmisega, peavad esitama taotluse taimetoodangu inspektsioonile ja tasuma tunnustuse saamise eest riigilõivu vastavalt kontrollitava maa suurusele. Juhendid selleks on internetis ja taimetoodangu inspektsiooni büroodes.

Kahekümne päeva jooksul (ettevõtte kontrollimisest) tehakse otsus kas tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta. Kui tootja saab tunnustamise otsuse, kantakse ta mahepõllunduse registrisse.

Ökomärgiga võib märgistada põllumajandussaadust, mis on toodetud üleminekuaja läbinud maal või mis on pärit üleminekuaja läbinud loomadelt.

Allikas: www.valgamaalane.ee  Marje Laugen