Kodumaised õunaaiad on viimastel aastatel põlu alla langenud.

Koduaeda pannakse kasvama lilled ja ilupuud, ubinapuudele enam ruumi ei jätku.

Vingel sügispäeval seisavad Rakvere turul üksikud müüjad oma kauba - kartuli-kapsa, tomati ja väljamaise puuvilja - lettide taga. Vaid üks mees müüb õunu. Näha, et oma aia ubinaid, 'Sügisjoonikuid'. Kas õunasaak oli tänavu hea? Rakvere mees Lembit Krikk noogutab vastuseks. Nii hea, et punaste triipudega kenasid õunu pole kuhugi panna. Turul ei müü neid kuigi palju, ehkki kilohind jääb nelja-viie krooni võrra poe omast madalamaks.

Õunakasvatus Lääne-Virumaal on unarusse jäänud. Endiste majandite õunaaiad on eraomanikele laiali jagatud ja uusi istandusi enam ei rajata. Koduaiaski jäävad vanad õunapuud sae ette.

Ilusaimad puud

Aga kas lõunamaised ilutaimed ikka on koduaias ilusamad kui kevadel õitsev õunapuu, mida sügisel ehivad punapõselised ubinad? Lääne-Virumaa ühe ilusaima koduaia rajaja Rein Tralla Roelas on sellega sada protsenti päri. “Õunapuu on aias kõige ilusam puu,” kinnitab ta. Nõnda kasvab Reinu ja tema kooliõpetajast kaasa Maret Tralla aias üle 20 õunapuu. “Oleme neid kolmes jaos istutanud,” räägib Tralla. Esimesed puud aias on 40-, teised 20- ja kolmandad 15aastased. Ja kõige ilusama väljanägemisega ubinasort pidi Tralla sõnul olema 'Lobo'.

ASi Rõngu Aed õunakasvatuse juht Hillar Hänilane veab tootmisvankrit, mida riik ei aita natukenegi lükata. “Elame veel,” pole kodumaise õuna kasvataja püssi põõsasse visanud. “Eks oma aia rajamiseks ole istikuid vaja ka poliitikutel,” teeb ta märkuse toetuste jagajate kohta. Hänilane on Rõngu Aia autoga käinud talvel õunu müümas Rakvere turulgi, põhiliselt läheb saak aga Tallinna ja Tartu kauplustesse.

“Õunakasvatuseks on investeeringuid vaja,” tunnistab Hänilane ja selgitab, et raha läheks vaja hoidlate ehitamiseks ja puude hooldamise tehnoloogia soetamiseks.

“Õunu kasvatada on siiski midagi muud kui näiteks piima toota,” arvab Hänilane ja lisab, et ega õuna- ja ploomipuude kasvatamist ju eriti mehhaniseeri. “Lauaõun on puhas käsitöö,” märgib ta. Umbes 30% ASi Rõngu Aed kasumist tuleb istikute, ülejäänu viljade müügist.

Nagu Poolas

Siiski on Polli teadlaste töö pälvinud madalakasvuliste õunaistanduste rajamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tähelepanu: puuviljade uurijaile eraldati tänavu 195 000 krooni. Raha kulub eeluuringuks, et valida Eestisse sobivad ilusa välimusega heamaitselised õunasordid, ja seejärel otsitakse nõrgad ja poolnõrgakasvulised kloonalused, mis taluvad Eesti talvesid. Nõnda võib tulevikus ehk ka Eestis, nii nagu Poolas, näha madalaid õunaaedu, kust küünib saaki redelitagi korjama.

Polli aiandusuuringute keskuses aretatakse atraktiivseid punasepõselisi õunasorte, millel on hea maitse ja ilusad naisenimed: 'Katre', 'Kaari', 'Krista', aga ka veidi naljakad nagu 'Karamba' ja 'Kikitriinu'.

Eesti Maaülikooli magistrant Juta Lopp, kes Räpina Aianduskoolis praktikaid juhendab, tegi aiaomanike seas telefoniküsitluse.

“Ega uusi sorte teata,” nentis ta. Vastajad nimetasid vaid nelja-viit ammu tuntut: 'Antonovka', 'Valge klaar', 'Sügisjoonik', 'Valge klaarõun' ...