Mida loetakse metsaks?

Asko Lõhmus tõdeb, et väide, mille kohaselt on Eestist üle poole mets vaid siis, kui metsana arvestatakse sisse ka metsata metsamaad.

Tõesti, Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseks on SMI (statistilise metsainventuuri) metoodika, kuhu arvestatakse sisse ka metsata metsamaa. Metsata metsamaa hulka arvestatakse ka väga noored, alla 1,3 m kõrguste puudega alad. Nende arvestamata jätmine oleks sama, kui ütleksime, et Eesti rahvaarv on 1,2 miljonit, lisaks on 0,1 miljonit alla 1 meetri pikkust last, kuid neid inimesteks veel ei arvata.

Metsata metsamaa on metsa kasvatamiseks kasutatav maa, kus puud puuduvad, neid on metsaks arvamiseks liiga vähe või on need väga väikesed. Tekib see eelkõige lageraiete, kuid ka ulatuslike metsakahjustuste (torm, tuli) tulemusena ja on ajutise iseloomuga, sest 2-10 aasta jooksul valdav osa sellest metsastub.

Eesti metsasus kasvab

Väide, et puistute pindala on ennemini vähenenud, on küsitav. SMI numbrid näitavad vastupidist: 15 aastat tagasi, SMI 2001 a. inventuuri andmetel oli puistute pindala 2091,1 tuhat ha, 2016 a. andmetel 2143,7 tuhat ha ehk enam kui 50 tuhat ha enam. Kui arvestada aga mõlema hinnangu juurde ka võimalik statistiline viga, võime väita, et viimase 15 aasta jooksul on puistute pindala jäänud samaks või suurenenud, kuid vähenemine on välistatud.

Metsaks (puistuks) loetakse ala, kus kasvab vähemalt 1500 1,3 m kõrgust noort puutaime hektari kohta või vanema metsa korral on puurinde täius vähemalt 30%. Kas metsaks arvamise tingimused on täidetud või mitte, on arvutiekraanilt paljudel juhtudel võimatu hinnata. Abi ei ole alati ka metsaregistri andmetest, sest need on sageli mitu aastat vanad.

Milliseid andmeid võrreldakse?

Asko Lõhmus väitis oma ettekandes, et nende uuringu puhul saab omavahel võrrelda nende tänaseid ja varasema aja (ca 40 aastat tagasi) tulemusi, kuna mõlemad on tehtud sama metoodika alusel. Kuigi proovitükkide asukohad olid neil samad, siis alusmaterjal, mille alusel hinnati, kas proovitükk asus metsas või mitte, olid erinevad. Tänased tulemused olid hinnatud metsaregistri ja ortofotode alusel, kuid varasema aja tulemused olid hinnatud Maa-ameti ajalooliste topograafiliste kaartide alusel, millel ei ole sellist täpsust nagu tänastel kaardimaterjalidel.

Oluliselt täpsemalt saab võrrelda viimase 15 aasta näitajaid, sest need mõlemad põhinevad SMI metoodikal. 2001. a. hinnangul oli metsamaa pindala 2250,7 tuhat ha, 2016 a. hinnangul 2312,4 tuhat ha. Arvutades neile numbritele juurde ka hinnanguviga, saame tõdeda, et metsamaa pindala on natukene suurenenud, äärmisel juhul jäänud samaks. Sama lugu on ka metsa tagavaraga, natukene suurenenud või jäänud samaks, mitte mingil juhul vähenenud.

Metsa pindala läbi ajaloo

Kriitika alla langesid metsamaa pindala muutumise ajalugu kajastavad numbrid. Erinevatel ajaperioodidel on metsamaa pindala arvutatud erineva metoodika ja täpsusega ning need ei ole üks-üheselt võrreldavad. Mida kaugemasse aega tagasi minna, seda oletuslikumad need numbrid on. Kõige vanemad metsamaa pindala ja metsasust kajastavad näitajad, mida saab enam-vähem praeguse statistikaga võrrelda (kuigi on oluliselt ebatäpsemad) pärinevad esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatest. Siis, 80 aastat tagasi, oli metsamaa pindala ca 1,5 miljoni, praegu 2,3 miljonit ha. Kui metsamaa pindala on suurenenud 1,5 korda, siis metsa tagavara oluliselt enam.

1937 a. tuletas metsateadlane Paul Reim Eesti puidutagavara ja sai selleks 108 miljonit tm. Võib oletada, et see number oli tegelikust oluliselt väiksem, kuid ka eeldusel, et "õige" tulemus oli 1,5 korda suurem (160 miljonit tm) on see praegusest (476 miljonit tm) kolm korda väiksem.

Kas raiesmikud on väikesed?

Raiesmike keskmist suurust on raskem kommenteerida, kuna täpsed andmed puuduvad. Keskkonnaagentuuri tellitud satelliitpiltide analüüsi järgi on 2011-2016 a. lageraielankide keskmine pindala 2,17 ha, kuid sinna ei ole arvatud kuni poolehektarilisi raiesmikke, mille tuvastamine sellise meetodiga on võimatu. Kui ka need arvesse võtta, võib toodud keskmine pindala 1,5 ha olla reaalne. Viimastel aastatel, kui laiuse piirangut ei ole, on lubatud lageraielangi pindala valdavalt kuni 7 ha. Erandlikel juhtudel, kui raiutud on üks metsaeraldis korraga, on see maksimaalselt kuni 20 ha. Samas ei ole ka ettekandes toodud kuni 70 ha pindalaga lank teoreetiliselt välistatud, kuid siis on tegemist eranditega. Näiteks:

a) Kahjustatud või hukkunud metsa (torm) likvideerimine

b) Raadamine karjääridel või kaitseväe harjutusväljakutel (Kaitseväe keskpolügoni laskeväli on ca 1000 ha, kuigi see ei raiutud lagedaks korraga)

c) Looduslikkuse taastamine kaitsealadel (sood, Harilaiu poolsaar jne.)

Kuidas tekib statistika?

Võime oletada, et esitatud hinnangud saadi kasutades metsaregistri andmeid ja kaugseire vahendeid (aero-ja satelliitpildid). Metsas ei käidud. Asko Lõhmuse väited põhinevad Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide töörühma tehtud kontrolluuringul hõlmates 1000 juhupunkti üle Eesti.

SMI 2016. a. metsamaa pindala hinnangu - 2312,4 tuhat ha - aluseks on aastatel 2012-2016 looduses mõõdistatud kokku 25 000 proovitükki, milles 13 300 olid metsamaa proovitükki. Seega on ainuüksi hinnangute aluseks olevate proovitükkide arvu suhe 25-kordne.

Kui võtta arvesse ka töö praktiline teostus: üks arvuti taga ja teine looduses, siis usume oma metoodika täpsusesse. Mõlemal juhul on tegemist statistilise valikuuringuga ja SMI numbrile on lisatud ka tulemuse võimalik veaprotsent, mis SMI Eesti metsamaa pindala korral on 1,2.

Allikas: Keskkonnaagentuuri teade