Punasest veinist ja viinamarjadest leitud keemiline ühend suudab pikendada ülekaaluliste hiirte eluiga ning võimaldab neil nautida tervislikumat vananemist.

Resveratrooli nime kandev polüfenoolne fütoaleksiin (keemilise nimetusega 5-[(E)-2-(4-hydroxyphenyl)- ethenyl]benzene-1,3-diol) mitte ainult ei luba rasvunud hiirtel elada kauem teistest ülenuumatud närilistest, vaid vähendab ja ravib ka kõrgkalorsusega toidust tekkivaid tervisekahjustusi, kirjutab Reuters.

Aine sarnast toimet on varem täheldatud usside ja putukate juures, kuid Harvardi meditsiinikooli uurimus oli esimene imetajatega läbi viidud eksperiment.

«See uurimus näitab, et ehk on võimalik leida molekule, mis aktiveerivad organismi loomulikku kaitset vananemisprotsesside vastu», ütles Bostoni teadlane David Sinclair.

«Me võime pikendada hiirte eluiga, mis on ennenägematu. Eesmärgiks on järgneva paari aastaga jõuda inimeste raviks sobivate tulemusteni», lisas teadlane.

Sinclair ja ta kaastöölised analüüsisid kolme keskealiste hiirte gruppi. Esimene neist sai tavalist toitu. Teist toideti kõrgkalorilise nuumaga ning kolmas sai täpselt sama nuuma, ainult koos resveratrooliga.

Kui hiired olid saanud 114 nädalat vanaks, oli nuumagrupist surnud 58 protsenti. Resveratrooli saanud hiirtest olid looja karja läinud ainult 42 protsenti kastsealustest.

Katse näitas, et keskmiselt suutis resveratrool pikendada ebatervislikult toituvate hiirte eluiga 10-20 protsenti.

Lisaks eluea pikenemisele olid katsegrupi hiired ka tervemad: neil oli madalam veresuhkru tase, nende südamed ja maksad olid tervemad, samuti oli neil vähem kalduvusi vanadusdiabeedile.

Kui teadlased uurisid hiirte geene, siis selgus, et imeollus oli lähendanud tüsedate hiirte geenimustrit kõhnukeste omale. Sinclairi meeskond usub, et võtmekomponendiks oli siinkohal SIRT1 geen, mida seostatakse eluea pikkusega.