Eestlaste maapõueteadmised on vähesed, samas tunnevad elanikud nende teemade vastu suhteliselt suurt huvi, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute AS läbi viidud värskest uuringust, mille eesmärk oli elanike maapõueteadlikkuse välja selgitamine.

Uuringust selgus, et 86% küsitletutest oskavad spontaanselt nimetada Eesti põhilist maavara põlevkivi ning vähemal määral osati nimetada ka savi, dolokivi (dolomiit) ja lubjakivi. Oma teadmisi maavarade valdkonnas hinnatakse küllaltki adekvaatselt - heaks hindas neid vaid 19% vastanutest, samas 72% elanikest peab oma teadmisi halvaks. Uuringust selgus ka, et ei osata luua seoseid kaevandatavate maavarade ja nende kasutamise vahel.

Kuigi teadlikkuse näitajad ei ole kõrged, valitseb elanike seas suhteliselt suur huvi mitmete maavaradega seotud teemade vastu. Kõige huvipakkuvamaks osutus kaevandamisega seotud keskkonnariskide teema, mille vastu tunneb huvi 73% elanikest. Järgnevalt huvitab elanikke fosforiidi kaevandamisega seonduv (68%), teadusuuringute tulemused (66%), maavarade uurimise ja varudega seonduv (61%) ning maavarade jätkusuutlik kaevandamine (61%).

Elanikud peavad maavarade kaevandamise mõjude uurimist väga oluliseks - 69% arvab, et senisest rohkem tuleks uurida kaevandamisega tekkivat keskkonnamõju, 64%, et majanduslikku mõju ja 58%, et uurimist vajab ka kaevandamise sotsiaalne mõju. Vaid 1% vastanutest hindas, et maavaradega seonduvat tuleks uurida praegusest vähem.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles, et maapõue teadlikkuse uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuivõrd hästi on elanikkond maapõue temaatikaga kursis ja millised on vajakajäämised. "Kui meie põhilisi maavarasid oskasid vastanud nimetada, siis oluliselt vähemalt määral seostati neid konkreetsete toodetega - näiteks põlevkivist saab ka juuksevärvi, savist kergkruusa, dolokivist kivivilla," tõi Lõhmus mõned näited. Lõhmus lisas, et otsuste tegemisel on parima tulemuse saavutamiseks vajalik teadmistele põhinev dialoog elanikkonnaga ning konkreetse uuringu tulemuste alusel saame planeerida teavitustööd, mis aitab sellele eesmärgile lähemale liikuda.

Samast nähtus uuringust, et valdavalt (92%) suhtuvad elanikud maavarade kaevandamisse poolehoidvalt, kui seejuures arvestatakse jätkusuutlikkusega ja tehakse võimalikult vähe kahju keskkonnale. Vaid 4% vastanutest leidis, et kaevandamisega tuleb tegeleda vaatamata keskkonnakahjudele. Vähesed vastajad olid täielikult vastu maavarade kaevandamisele, neid oli 1% elanikkonnast.

Riigi tulevikuplaanidest seoses maavarade kaevandamisega palju ei teata - vaid 8% elanikest hindas oma kursisolu heaks. Halvasti või pigem halvasti olid aga riigi plaanidega kursis 80% elanikest. Dokumendist "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" olid kuulnud küllaltki vähesed vastajad - vaid 6%.

Elanike maapõue valdkonna alase teadlikkuse ja hoiakute välja selgitamise uuringu viis tänavu augustis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu tellimiseks andis aluse arengudokument "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" ja selle koostamise käigus toimunud arutelud, mille raames leiti, et inimeste teadlikkust on vajalik suurendada. Uuringus osales 1000 15-74 aastast Eesti Vabariigi alalist elanikku. Uuringu tulemuste põhjal saab Keskkonnaministeerium koostöös teiste maapõue valdkonnaga seotud asutustega kavandada tegevusi teadlikkuse suurendamiseks.

Uuringu läbiviimist rahastas SA KIK.

Uuringu ja infograafika leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 17.10.2017 pressiteade