Foto: Kristo Keevend
Oktoobrikuus toimuvad seminarid, mille eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel arendada jäätmete liigiti kogumist.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates segaolmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja mujalt pärinevatest jäätmetest. Paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse. Materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida, ent selleks on vajalik senisest enam koguda jäätmeid liigiti juba nende tekkekohas.
"Tõhustades jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, suurendame jäätmete ringlussevõttu. Mida lihtsamad ja mugavamad on liigiti kogutud jäätmete äraandmise võimalused, seda motiveeritumad on ka inimesed jäätmeid sortima oma majapidamises. Seminaridel jagamegi kohalike omavalitsuste spetsialistidele infot, kuidas peab olema korraldatud jäätmete liigiti kogumine" selgitas Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.
Piirkondlikel seminaridel antakse ülevaade jäätmete liigiti kogumise hetkeolukorrast kohalikes omavalitsustes 2017. a tehtud küsitluse põhjal, jagatakse juhiseid jäätmehoolduse efektiivsemaks muutmiseks ning tutvustatakse muudatusi omavalitsuste jäätmehoolduse rahastamisel.
Selleks, et võimalikult palju jäätmeid ringlusesse suunata, peab igas omavalitsuses olema kvaliteetne jäätmejaama teenus, kus võetakse vastu vähemalt paberit, kartongi, plaste, metalle, klaasi, nii biolagunevaid kui ka bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid. Samuti peab olema tagatud puidu, tekstiili, suurjäätmete, ohtlike jäätmete ning ohtlikke aineid sisaldavate või nendega saastunud pakendite vastuvõtmine.
"Iga omavalitsuse vastav jäätmejaam peab olema avatud vähemalt kolm päeva nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval, et ka argipäevadel hõivatud inimestel oleks võimalus jäätmejaama teenuseid kasutada. Selleks, et omavalitsus saaks jäätmehoolduseks rahastust, peavad olema mainitud nõuded täidetud," selgitas Reet Siilaberg, kuidas omavalitsusi hakatakse jäätmehoolduse arendamisel motiveerima.
Seminarid toimuvad 12. oktoobril Tallinnas, 13. oktoobril Rakveres, 18. oktoobril Tartus ja 20. oktoobril Pärnus ning sinna on oodatud kõigi omavalitsuste esindajad. Seminaride päevakavad ja lisainfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Sortida ehk liigiti koguda tuleb paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, probleemtoodete jäätmed (elektroonika, patareid, akud), puit, plastid, suurjäätmed (nt mööbel), metall, klaas, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Kaardirakendusest www.kuhuviia.ee leiab infot, millistesse kogumispunktidesse saab viia tekkinud jäätmeid ja vanu asju, nt riideid ja mööblit, mida ise ei soovi enam kasutada.
Allikas: Keskkonnaameti pressiteade
