Läänemerre jõuab igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest, selgub HELCOMi ravimijääkide uuringu aruandest. Kõige enam leidub Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ning põletike ravimeid.

Ravimijäägid satuvad merre peamiselt reoveepuhastite kaudu, sinna aga omakorda inimtegevuse tagajärjel. Kõige rohkem on tuvastatud veeproovidest Läänemeres primidooni (epilepsia ravimi toimeaine). Reoveepuhastites ja keskkonnas tehtud mõõtmiste tulemusena saab järeldada, et peaaegu 30% müüdud ravimitest jõuab lõpuks looduskeskkonda ja merre. See on ligikaudu 1800-2200 tonni aastas.

Kõige rohkem tarbitakse Läänemere piirkonnas ravimitest paratsetamooli. Aruandest tuleb välja, et paratsetamooli manustavad Läänemere elanikud koguni 520 000 kg aastas, ibuprofeeni 100 000 kg aastas. Aastal 2014 tarbisid eestlased paratsetamooli kokku 16 950 kg ning ibuprofeeni 15 100 kg. Inimese kohta arvutatuna on kogused siiski väiksed, näiteks võttes arvesse 20 enim kasutatud ravimi koguseid, teeb see ligikaudu 80 grammi inimese kohta aastas.

Eestis koguti 2014. aastal kokku 89 190 kg ravimijäätmeid, Rootsis on see suurusjärgus 1 500 000 kg.

HELCOMi eestvedamisel võeti selle aasta alguses kokku ravimitega seotud andmestik, et kirjeldada ravimijääkidest tingitud ohte Läänemerele. Andmed saadi järgmiste Läänemere riikide kohta: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Läti ja Leedu andmeid ei edastanud.

Aastate 2003-2014 kohta on olemas kokku 47 600 lähteallika mõõtmiskohta (heitveeväljalaskmed, reoveesete, jõed) ning 4600 mõõtmiskohta meres. Läänemerest on mõõdetud ja otsitud kokku 167 ravimit, allikatest on otsitud ja mõõdetud umbes 156 ravimit.

Ravimijäägid merekeskkonnas on võrdlemisi uus, kuid kiiresti kasvav keskkonnaprobleem. Need on otseseks ohuks kaladele ja loomadele, mõjutades nende käitumist ja pärssides paljunemisvõimet.

Merekeskkonda satuvad ravimijäägid inimtegevuse tagajärjel, sest hoolimata sellest et need on ohtlikud jäätmed, viskab suur osa inimestest endiselt ravimid kas olmejäätmete hulka või lasevad kanalisatsiooni kaudu keskkonda. Aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid on ohtlikud jäätmed ning need tuleb viia tagasi apteeki või jäätmejaama.

Uuring on kättesaadav siit: http://www.helcom.fi/news/Pages/Pharmaceuticals-in-Baltic-waters--new-status-report-by-UNESCO-and-HELCOM.aspx

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade