Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames leiab 3.-4. oktoobrini Tallinnas aset 39. ELi, Euroopa Majanduspiirkonna ja kandidaatriikide elanikkonnakaitse asutuste peadirektorite kohtumine. Tallinna kohtumisel arutatakse ELi kodanikukaitse mehhanismi (UCPM) hetkeseisu ja tulevikku ning tehakse ülevaade Euroopat sellel suvel laastanud metsapõlengutest.
Kohtumisel tulevad arutlusele peamiste küsimustena kuidas tugevdada katastroofidele reageerimise suutlikkust, kuidas koordineerida ennetustegevusi ning kuidas lihtsustada ja tõhustada mehhanismi haldustegevusi.
"ELi eesistujana on meie ülesanne aidata rajada sildu liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, OECD, ÜRO ja teiste partnerite vahel, kel kõigil on oluline roll elanikkonnakaitse vedamisel. See on eriti oluline ajal, mil inimesed sõltuvad üha rohkem elutähtsatest teenustest ning mil meid varitsevad uued ohud alates kübermaailmas toimuvast lõpetades looduslike katastroofidega. Koostöö parandamine ongi täna alanud kohtumise olulisemaid eesmärke," sõnas päeva avanud siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.
Teise olulise teemana jagavad elanikkonna kaitse päästeametite juhid kogemusi tänavusest metsapõlengute hooajast.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on Eestil olemas kogemused suurte metsatulekahjudega. Viimase kolme aasta jooksul on olnud 9 suuremat metsa-/maastikutulekahjut, mille oleme võrreldes varasema ajaga saadud kontrolli alla kiiresti. Suuremad põlengud olid näiteks 2015. aastal Ida-Virumaal Toila vallas, Konju külas, kus põles kulu ja metsaalust u 38 ha ning 2015.aastal Harjumaal, Keila vallas, Klooga alevikus, kus põles maastik u 40 ha ulatuses. "Viimastel aastatel on ilm meid suurest kuumusest ja metsatulekahjudest säästnud, kuid see ei tähenda, et me ei oleks nendeks valmis," sõnas Kuno Tammearu.
Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi andmetel on aastatel 2008-2016 Euroopa Liidus metsatulekahjude arv ja põlengute ulatus oluliselt suurenenud. Enamik liikmesriike, sealhulgas kõik Vahemere riigid, on oma riskianalüüsides tuvastanud metsatulekahjude ohu. Vaatamata sellele esineb mitmeid puudusi, eelkõige liikmesriikides kasutatavates ennetusmeetmetes ja teostatavates projektides. Parandada tuleb ka info liikumist hädaolukordades ning olemasoleva päästetehnika kasutamise võimalusi.
Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism loodi edendamaks kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd siseriiklike kodanikukaitsetalituste vahel. Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism koordineerib kõikjal Euroopas koostööd riiklike kodanikukaitseorganite vahel. Praeguseks on mehhanismiga liitunud 31 riiki: peale EL-i kõigi 28 liikmesriigi teevad kaasa Island, Norra ja Makedoonia. Mehhanism loodi pakkumaks looduskatastroofide ja inimtekkeliste õnnetuste ohvritele nii Euroopas kui mujal koordineeritud riiklikku abi.
Alates 2013. aastast on Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism reageerinud rohkem kui 80 katastroofile nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, mis kinnitab Euroopa solidaarsust kodanikukaitseorganite hulgas.
Allikas: Päästeameti 03.10.2017 pressiteade
