Aiandus.ee

Peatselt võivad ilmast sõltuvad inimesed oma tegemisi pikemalt ette planeerida, sest Eesti ilmaennustajad saavad Euroopa satelliitidelt andmeid, mis võimaldavad teha täpsemaid ennustusi 5–6 päevaks.

Arvatavasti juba esimesest jaanuarist ühineb Eesti EUMETSATi ehk organisatsiooniga, mis haldab Euroopa ilmasatelliite, ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Eesti saab tema sõnul niimoodi jälgida atmosfääris kujunevat olukorda, et näiteks tormihoiatused oleksid täpsemad.

Kui praegu suudavad meteoroloogid Eestis ennustada ilma küllalt kindlalt neljaks päevaks, siis satelliitidelt tulevate andmete abil saab seda teha juba 5–6 päevaks. Saar loodab, et neid ilmateateid saab edastama hakata järgmisel aastal pärast töötajate koolitamist.

Täpsemad prognoosid

Samuti aitavad satelliidid kaasa tormide paremale ennustamisele. Satelliitide abil loodab Saar jaanuaritormide sarnaseid katastroofe ennustada 98–99-protsendilise tõenäosusega juba 24 tundi ette. Tema sõnul on 24 tundi selliste loodusnähtuste puhul tavaline ennustamise aeg ning peaaegu ükski Euroopa riik ei ennusta neid pikemalt ette.

Jaanuaritormi kommenteerides lisas Saar veel, et EMHI ennustas seda tegelikult päris täpselt. Satelliitide abil loodab ta aga edaspidiseks saada enam kindlust, et ka Eesti vastutavaid ametnikud neid rohkem usuksid.

EUMETSAT on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgis on Euroopa ilmasatelliitide hooldamine ja kasutamine. Sinna kuulub 19 liikmesriiki, kes maksavad kinni enamiku kuludest ja on peamised selle teenuste kasutajad. Samuti on organisatsioonil üheksa vaatlejaliiget.

Päris hääleõigusega liikmeks Eesti EUMETSATis ei saa, sest see maksaks liiga palju. Praegu saab Eesti vaatlejaliikmeks, mis tähendab, et saame kõik satelliitidelt tulevad andmed, kuid ei saa hääleõigust. Vaatlejaliikmestaatus maksab aastas 130 000 eurot ehk umbes kaks miljonit krooni. Saar lootis, et viie aasta pärast õnnestub äkki seda hinda natuke madalamaks saada.

EUMETSATil on neli geostatsionaarset satelliiti, mis paiknevad 35 880 km kõrgusel ekvaatori kohal. Säärane kõrgus tähendab, et satelliidid jäävad paigale, sellal kui Maa pöörleb nende all.

Mõjutab ka meid

Kuigi Euroopa jääb ekvaatorist oluliselt enam põhja poole, on siinse ilma ennustamiseks vaja teada ka ilmaolusid mujal maailmas. «Olukorda on vaja teada samuti laiemas plaanis, sest India ookeanis võidakse luua situatsioon, mis hiljem Euroopasse jõuab,» ütles Saar.

Nädal aega tagasi õnnestus EUMETSATil aga saata orbiidile uut tüüpi satelliit MetOp-A, mis tiirleb üle Maa pooluste 850 kilomeetri kõrguselt.

See võimaldab uurida ilma ka poolustelähedastes riikides, nagu Eesti, kuna ekvaatoril asuvatele satelliitidele jäävad need riigid liiga kaugeks.

Allikas: www.postimees.ee, Vahur Koorits

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist