"Euroopa Liidus sureb igal aastal ravile mittealluvate bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest ja see trend on tõusuteel," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Seetõttu vajame kogu Euroopa ühist pingutust, et loomadelt inimestele edasikanduvate haiguste, antibiootikumidele mittealluvate bakterite ja muudest ohtudest tulenevaga tegelemisel. Võtmesõnadeks on teaduskoostöö ja Euroopa teadusuuringute taseme tõstmine."

"Eesti peab oluliseks võitlust üleilmselt kasvava antimikroobikumiresistentsusega, mistõttu see on üheks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähtsamatest küsimustest," lisas Tamm.

"Üks tervis" põhimõtte kohaselt on inimese tervis tihedalt seotud nii loomade kui ka keskkonna tervisega. See tähendab, et omavahel on tihedasti seotud nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka keskkonnareostus. Programm keskendub nakkushaiguste (bakterid, mikrobioloogilised toksiinid, viirused) uuringutele.

Ühisprogrammiga luuakse erinevate riikide teadusgruppide koostööraamistik, sealhulgas kaasatakse ka referentlaborid ja zoonooside uurimisega tegelevad instituudid. Igast osalevast liikmesriigist on kaasatud üks organisatsioon inimtervise või humaanmeditsiini valdkonnast ning üks organisatsioon veterinaarvaldkonnast. Ühtekokku osaleb 41 volitatud laboratooriumi ning uuringukeskust 19 liikmesriigist.

Muuhulgas on programmi eesmärgiks ka majandustõusu soodustamine ja töökohtade loomine. "Üks tervis" programmi toetavad Euroopa liidrid ning Euroopa Parlamendi liikmed, kes on jõudnud ühisele arusaamale, et teadusuuringud on investeering meie tulevikku ning seetõttu pööranud suurendatud tähelepanu referentlaborite ja teadusasutuste koostööle.

Ühise programmi tegevused käivituvad eeldatavasti 2018. aasta veebruaris. Eesti poolt osalevad konsortsiumis Tartu Ülikool ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

TAUST:

· Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid on astunud jõulisi samme, et piirata antibiootikumide valest ja hooletust kasutamisest tingitud mikroobide resistentsuse teket. Seetõttu lepiti 2016. aasta veebruari alguses Amsterdamis toimunud ministrite kohtumisel kokku, et kõik liikmesriigid töötavad välja "Üks tervis" põhimõttest lähtuva siseriikliku tegevuskava antimikroobsete ainete kasutamise ja resistentsuse leviku vähendamiseks.

· Antibiootikumide kasutamisest räägitakse reeglina seoses inimeste ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses ning kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse on ka resistentsuse tekkimise oht. Probleem on seejuures, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele. Seepärast on eriti oluline piirata just nende antibiootikumide kasutamist veterinaarias, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis. Ühine teadus- ja arendustegevus EL liikmesriikide laborite ning teadusasutuste vahel ongi suunatud koostöös lahenduste leidmisele.

· Horisont 2020 näol on tegemist Euroopa Liidu suurima teadust ja innovatsiooni ning rahvusvahelist koostööd toetava programmiga, millel on lisaks erainvesteeringutele pea 80 miljardi euro väärtuses eelarvet aastateks 2014.‒2020.

Allikas: Maaeluministeeriumi 10.08.2017 pressiteade