"Koolikava eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Loodame selle kaudu edendada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete üldist tarbimist."

"Avatud talude päeval ütles üks laps, et tema ei joo lehma piima, vaid Selveri piima. Kool on hea koht selleks, et tõsta laste teadlikkust, kuidas jõuab toit meie lauale ning kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi," lisas Tamm.

1. augustist 2017. a hakkab kehtima koolikava toetus, mis asendab senist koolipuuvilja ja -köögivilja toetust ning koolipiimatoetust. Koolikava toetusega on võimalik mitmekesistada ja täiendada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete valikut lasteaedades ja koolides ning ellu viia kaasnevaid haridusmeetmeid, mis aitavad tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. Abikõlblike toodete valikus on ainult Eestis kasvatatavad köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuurid.

Strateegiaga määratakse kindlaks kõigi koolikava toetuse alusel korrapärase jagamise raames pakutavate toodete loetelu, vähemalt täidetavad vajadused, nende tähtsusjärjestus, sihtrühmad, eeldatavalt saavutatavad tulemused ja mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada võrreldes algse olukorraga, samuti vahendid ja meetmed kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Strateegiat rakendatakse 2017/2018.- 2022/2023. õppeaastatel.

Võrreldes koolipiimakavaga on uues koolikavas muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte ning piima ja piimatoodete valik. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis nüüd on piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäär ühtlustatud puu- ja köögivilja pakkumise toetuse ühikumääraga, mille puhul toetuse ühikumäär on arvestatud lapse kohta õppepäevas. 2017/2018. õppeaasta esimesel taotlusperioodil on haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetuse määr 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse määr 0,108 eurot lapse kohta õppepäevas.

Piima ja piimatoodete valikul on arvesse võetud Euroopa Liidu suuniseid, et keskenduda uues koolikavas lisanditeta ja maitsestamata piima ja piimatoodetele. Samuti on arvesse võetud 2005.-2017. aastal rakendatud koolipiimakava piima ja piimatoodete tarbimise põhilisi eelistusi ning uude koolikavasse on valitud kõik varem enam tarbitud piimad ja piimatooted. Muutunud valikust on välja jäänud maitsestatud piim ja maitsestatud hapupiim, mille tarbimise osakaal kokku jäi aastate keskmisena vaid ligikaudu 1,5% ulatusse. Arvestades haridusasutuste ettepanekut, on koolikavasse uue piimatootena lisandunud hapendatud pett.

Kui siiani olid kaasnevad haridusmeetmed ette nähtud üksnes koolipuuvilja ja -köögivilja kavas, siis uue koolikava raames saab kaasnevate haridusmeetmete toetust kasutada tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja või piima ja piimatoodete pakkumisega või mõlemaga. Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antav toetuse määr ei tohi lapse kohta ületada 30 eurot õppeaastas.

Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks ning puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.-5. klassi õpilased. Piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.-12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Lisainfo Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehelt "Koolikava toetus".

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade