Kuigi lindude sügisränne on tänavu tavalisest kuni kümme korda arvukam, ei ole haned, lagled ega luiged orasepõlde kuigi palju kahjustanud.

Ornitoloogi Tiit Randla sõnul on eriti palju valgepõsk–laglesid, hanesid ja sookurgi.

„Osmussaarel pole varem nii palju laglesid olnud kui tänavu," ütles Randla. „Saar on väljaheidetega kaetud."

Matsalu ornitoloogi Eve Mäe sõnul on ränne tõesti ebatavaliselt linnurohke. Valgepõsk–laglesid on tänavu palju ka Matsalus. Lahe lõunakaldal loendati ühel päeval 12 000 lindu. Põhjakaldal on neid tavaliselt mitu korda rohkem.

Alles kümme aastat tagasi need linnud Matsalus peaaegu ei peatunudki. 1998 oli neid juba 5000, halvemal aastal on olnud paari tuhande ringis.

Silma, Saunja ja Hara lahel loendas Randla teisipäeval 2000 luike. Tavalisel aastal on neid seal paarisaja ümber.

Ametlikul loenduspäeval peatus Matsalu lahe ümbruses 23 000 sookurge. Soome linnuvaatlejad nägid mõni aeg hiljem ainuüksi Haeska kandis teist niisama palju.

Randla ja Mäe sõnul on rändlindude rohkuse taga hästi õnnestunud pesitsemine. Kehval aastal osa asurkonnast ei pesitsegi, ütles Mägi.

Eve Mägi kirjeldas oma kodu kohal nähtud hiigelparve. Selles oli vähemalt 5000 kurge, kes moodustasid mitu kolmnurka. Ühe kolmnurga haara pikkus võis olla pool kilomeetrit.

Kui mitusada tuhat suurt laukhane Lääne–Eestist üle lendab, ei tea aga keegi, sest nemad lähevad peatumata, ühe jutiga. Lähevad suurte viirgudena kogu ööpäeva, ka öösel pimedas, ütles Mägi.

Sügis meenutas kevadet

Eve Mäe sõnul jääb rände tippaeg septembrisse. Tänavu jäid minekuga hilja peale sookured. Ka teised linnud jäid rannikule kauemaks, sest kui Põhja–Soomes lubab ilmateade lörtsi, valitseb Eestis soe sügis.

Randla ütles, et meil septembrist maini talvituvad aulid on samuti kohal, moodustades Osmussaare ümber tuhandelisi parvi.

„Et nüüd mõni tanker jälle naftat merre ei puistaks," lootis Randla. Peamiselt aulid saidki Nõva naftareostuses kannatada.

Kui sooja sügisega hakkasid õitsema lilled ja viljapuud, Haapsalus isegi kastan, siis kevadiselt käitusid ka linnud.

Eve Mägi pani tähele, et paljud linnud laulsid sügisel, nagu oleks kevad. Kui tuhandene kuldnokaparv maandus tema naaberaeda astelpajumarju sööma, laulsid linnud nii, et matsid üle lendavate kureparvede hääle.

Põllud pääsevad rüüstest

Tiit Randla sõnul pole üle rändavad linnuparved suurt põllukahju teinud. Lagled ja luiged toituvad looduslikel rohumaadel, sest varem võsas rannaniidud on puhtaks niidetud. Sooja sügise tõttu kasvab niitudel lopsakas rohi.

Seda kinnitas ka Reinu–Einari omanik Einar Pärnpuu: „Lagle ei veeda tänavu kuigi palju aega orasel ja ristikul." Linnud käivad rannaniitudel ja koristatud viljapõllul. Et vili oli kohati lühikese kõrrega, jäi põllule viljapäid küllalt.

Eve Mäe sõnul teevad linnud põllumehele rohkem meelehärmi kevadel, siis rüüstavad nad orasepõldu rohkem.

Matsalu lahe ümbruse linnuelu

• Kevad– ja sügisrände ajal lendab Matsalu kandist üle enam kui 2 miljonit vee– ja rannikulindu.

• Peatuse teeb neist kevadel 124 000 — 230 000, sügisel aga 185 000 — 290 000.

• Rahvuspargi territooriumil on registreeritud 275 liiki linde.

• Neist 31 liiki on Eestiski vaid eksikülalised ja 25 liiki on juhukülalised, enamasti idapoolse levikuga okasmetsade või rabalinnud, samuti piki avamerd läbirändavad veelinnud, kes eksivad madala rannikumere kohale harva.

• Regulaarselt pesitsevaid linde on 162 liigist, samuti 7 ebaregulaarset pesitsejat; vaid läbirändel ja sulgimisajal kohatavaid linde on 50 liiki.

• Pesitseb 136 000 — 185 000 paari linde, sh vee– ja rannikulinde 12 000 — 19 000 paari 52 liigist.

Allikas: ajaleht Lääne Elu