Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk on anda Eesti vesiviljelussektorile ligipääs laenurahale just selliste laenude näol, mille osas vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate jaoks finantsturud ei toimi. Lisaks on laenuga teostatava investeeringu puhul jäetud ettevõtjale suurem valikuvabadus. Samuti on sellel oluliselt vähem piiranguid võrreldes näiteks tagastamatu abiga. Kindlasti tuleb arvestada, et laenu peab kasutama vesiviljelustootmisega seotud investeeringuteks.

"Rahastamisvahendid annavad võimaluse raha korduvkasutuseks, mis tähendab, et kasu saajaid on rohkem. Ühtlasi võimaldab see kalandussektori toetamise ka tulevikus, on riigieelarvele vähem koormav ning maksumaksja seisukohast vaadatuna säästlikum," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Võimalused selle sektori arendamiseks on loodud ning edaspidine sõltub jubaettevõtjatest endist."

Sihtasutuse varasem kogemus laenude väljastamisel on näidanud suurt nõudlust selliste laenude järele. Eelmisel Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 eelarveperioodil väljastati laene vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele ca 5 miljoni euro ulatuses. Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikme Madis Reinupi sõnul on praegugi ettevõtjaid, kellel on tõsine huvi vesiviljelusettevõtlusega tegelemiseks.

Vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaenu suurus ühele taotlejale on vahemikus 10 000-400 000 eurot ning laenuperioodi pikkuseks on kuni 15 aastat.

EMKF raames vesiviljelusega tegelevate ettevõtjate rahastamisvahendi mahuks on kavandatud esialgu 4 miljonit eurot, millest EMKF osalus on 75% ja Eesti riigi osalus on 25%.

EMKF rakenduskava on fond, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014-2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Allikas: Maaeluministeeriumi 10.07.2017 pressiteade