USA teadlaste kinnitusel on osooniauk Antarktika kohal sel aastal suurem ja sügavam kui kunagi varem.
Maad Päikese ohtlike ultraviolettkiirte eest kaitsev osoonikiht muutub lõunapooluse kohal iga aastaga järjest õhemaks. Selle põhjuseks on eelkõige inimtegevuse tulemusena tekkinud osooni hävitavate kloori ja broomi sisaldavate gaaside jõudmine stratosfääri, vahendas Reuters.
NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadlase Paul Newmani sõnul oli 21. kuni 30. septembrini osooniaugu pindala 27,4 miljonit ruutkilomeetrit. Kui ilmastikutingimused stratosfääris on olnud normaalsed, on osooniaugu pindala 23 kuni 24 miljonit ruutkilomeetrit, mis ligikaudu võrdub Põhja-Ameerika mandri pindalaga.
Teadlased mõõdavad osooni hulka Dobsoni ühikutes (DU). USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti teadlaste mõõtmistest nähtus, et kui juulis keskel oli osooni hulk põhjapooluse kohal 300 DUd, siis 9. oktoobril kõigest 93 DUd.
Osooniaugu suurust mõjutab ka temperatuuri kõikumine. Madalama temperatuuri korral on osooniaugud suuremad ja kõrgema temperatuuri korral väiksemad. Sel aastal on temperatuur stratosfääri alumistes kihtides olnud 5 Celsiuse kraadi võrra allpool keskmist.
Alates 1995. aastast on osooni hävitavate kemikaalide kontsentratsioon atmosfääri alumistes kihtides langenud ning teadlaste hinnangul võib osooniauk kaduda 2065. aasta paiku.
Allikas: www.etv24.ee Heikki Aasaru |
