„Nõukogudesse pädevate inimeste määramine on võtmeteguriks äriühingute tõhusaks ja läbipaistvaks toimimiseks,“ märkis Sults, kelle sõnul on riigivaraseaduses sätestatud üldised nõuded riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete kompetentsusele, huvide konflikti puudumisele, valimise ja tagasikutsumise põhimõtetele ning nõukogu liikmete tasustamisele. „Siiski on senise nõukogu liikmete korralduse puudusteks otsustusprotsessi läbipaistmatus ning ebaselgus nõukogu liikmeks nimetatavate inimeste sobivuses vastavatele positsioonidele,“ lisas Sults.

Riigikogulase sõnul soovitavad ka rahvusvahelised head tavad rakendada nõukogude moodustamiseks selgeid põhimõtteid, millele nõukogu liikme kandidaadid vastama peavad. Selleks võetigi Sultsi sõnul vastu otsus luua alaline nimetamiskomitee, kuhu kuuluvad neli liiget erasektorit ning kaks riigi esindajat. „Nimetamiskomitee rolli ja potentsiaali realiseerimiseks tühistatakse rahandusministrile antud õigus teha ettepanek poolte riiki esindavate nõukogu liikmete nimetamiseks,“ lisas Sults. 

„Suuremad riigi osalused äriühingud peavad info avalikustamisel edaspidi jälgima samu põhimõtteid kui börsil olevad äriühingud,“ rääkis Sults riigi ettevõtete läbipaistvuse suurendamiseks kasutuselevõetud meetmetest. Tema sõnul on riigile kuuluvatel ettevõttetel edaspidi kohustus kvartaalselt avalikustada oma andmeid samamoodi nagu praegu teevad seda börsiettevõtted. „Nii muudame riigi äriettevõtete tegevuse läbipaistvamaks.“

Allikas: Riigikogu uudised