Riigikohtu esimees Priit Pikamäe keskendus 08.06.2017. a. Riigikogu istungil antud kohtukorralduse ja õigusemõistmise ülevaates põhiõiguste kaitse süsteemi tõhustamise võimalustele.

Pikamäe sõnul lasub põhiõigusi austava õiguskorra kujundamise ülesanne esmajoones Riigikogul. „Olgugi et Eesti põhiõiguste kaitse süsteemi võib pidada hästi toimivaks, ei tähenda see, et seda ei saaks veelgi paremaks muuta. Seda öeldes pean ma eeskätt silmas kohtusüsteemi ja parlamendi koostööd võimalike põhiõiguste rikkumiste ennetaval ärahoidmisel,“ ütles Pikamäe.

Pikamäe käsitles ettekandes õiguskorra muutmisvajadusi, mis tulenevad Eesti võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisest. Ta tõi esile vangistusseaduse täpsustamise vajaduse tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. jaanuari 2016. aasta otsusest, mis puudutab kinnipeetavate juurdepääsuõigust Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele. Parlamendi otsust ootab ka kinnipeetavate valimisõigus. Euroopa Inimõiguste Kohtu konventsiooni kohaselt automaatset, kõigile kinnipeetavatele kohalduvat hääleõiguse keeldu ei saa pidada proportsionaalseks.

Pikamäe märkis, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tähenduses on olnud mitme Eestit hukkamõistva Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse sisuks. „Kui süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus viib kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse kooskõlla põhiseaduse ja konventsiooni nõuetega, siis paraku nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses puuduvad siiani alused, mis võimaldaksid nendes puudutatud isikul nõuda ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist,“ ütles Pikamäe.

Pikamäe toetas Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigireformi kavas sisalduvat mõtet analüüsida kehtivat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse süsteemi.

Pikamäe hinnangul võiks parlament kaaluda abstraktse normikontrolli algatamise pädevusega isikute ringi laiendamist. „Nii puudub meie õiguskorras näiteks endiselt nii-öelda fraktsioonikaebuse instituut ehk parlamendi vähemuse õigus pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohtu poole. Tegemist on paljudes Euroopa riikides tunnustatud instrumendiga, mis toimib nii-öelda ventiilina olukorras, kus parlamendi enamuse ja vähemuse vahel on ületamatud erimeelsused,“ ütles Pikamäe.

Pikamäe sõnul võiks Riigikogu kaaluda kõrgema kohtu praktika kehtestamist positiivse õigusena juba olemasolevate individuaalkaebuste kõrval. „Riigikohtu praktikaga loodud individuaalkaebuse esitamise võimalus kujutab endast erakorralist, mõnes mõttes viimase õlekõrre menetlust, mis rakendub juhul, kui isikul tõesti ei ole oma õiguste kohtulikuks kaitseks ühtki muud teed,“ ütles Pikamäe.

Ta lisas, et individuaalkaebuse seadustamine Riigikohtu praktikas tunnustatud kujul oleks ühtlasi veel üks lisapuhver, hoidmaks ära Eestist lähtuvaid kaebusi inimõiguste kohtule olukordades, kus rikkumise vältimine on meie kohtusüsteemi võimuses.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaidi sõnul tegeleb Justiitsministeerium vangide internetikasutuse küsimuses erinevate lahenduste otsimisega. Karilaidi sõnul vangide valimisõigusega seotud eelnõu valmib lähiajal Justiitsministeeriumis.

„Ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise küsimuses, mis on seadustatud vaid osades kohtumenetlustes, on ilmselt vägagi problemaatiline ühtse sobiva lahenduse leidmine, arvestades tõsiasja, et menetlused eri õigusvaldkondades on juba puht olemuslikult niivõrd erinevad ja individuaalselt lähenedes väga erineva keerukuse ja mahukusega,“ ütles Karilaid.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kalle Laanet keskendus oma sõnavõtus esimese ja teise astme kohtute eelarve menetluse, kohtunike palkade teema ja kaalutlusõiguse vähendamise teemadele, mis kõik viitavad tema hinnangul kohtuvõimu sõltumatuse piiramisele.

Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist arvas, et põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud Riigikohtu otsuste rakendamise protsessiga peaks tegelema Justiitsministeerium. Adamsi hinnangul ei ole Riigikogu võimeline keerulistes asjades ise algatama eelnõusid, kuna pole personali ja tõenäoliselt valitsuskoalitsioon ei näe vajadust nende asjadega tegelda.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Raivo Aeg tõi oma sõnavõtus esile õiguste tagamise ja menetlusviiside proportsionaalsuse tähtsuse ning menetlustähtaja ületamise probleemi.

Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ei toetanud Riigikohtu esimehe ettepanekut võimaldada inimesel individuaalkaebusega pöörduda otse Riigikohtusse, sest tema hinnangul Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem on õnnestunud ja ei vaja muutusi. „Nii õiguskantsler kui ka madalama astme kohtud toimivad filtrina ning nii välditakse ju Riigikohtu ülekoormust,“ ütles Oviir.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Riigikogu kiitis 56 poolthäälega heaks valitsuse algatatud ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (441 SE). Seadusega ratifitseeritakse nii ühtne patendikohtu leping kui ka piirkondliku talituse kokkulepe, kuna tegemist on omavahel seotud lepingutega. Eesti kirjutas ühtse patendikohtu lepingule alla 19. veebruaril 2013 ja piirkondliku talituse kokkuleppele alla 4. märtsil 2014. Ühtse patendikohtu lepingu eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtne patendikohus.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (440 SE) tehakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa ühtse patendikaitse valdkonna rakendamiseks. Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejatele klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Selline süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma summasid vastavalt sellele, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Loodav süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis süsteemis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime. Ühtse toimega Euroopa patendi loomise süsteemiga on praeguse seisuga seotud kõik EL liikmesriigid välja arvatud Hispaania ja Horvaatia.  Selleks, et tagada uue patendiregulatsiooni tõrgeteta toimimine, on asutamisel ka ühtne patendikohus.

Eelnõu teise lugemise käigus muudeti seaduse pealkirja järgmiselt: Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seadus. Samuti viidi eelnõusse muudatus, et seadus jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes.

Sotsiaalkomisjoni algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) muudetakse töövõimetoetuse seadust (TVTS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), ravikindlustuse seadust (RaKS) ning tööturuteenuste ja –toetuste seadust (TTTS).

TVTS muudatusega kõrvaldatakse töövõimetoetuse maksmisel ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimusi, et vältida töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele üleminekul sissetulekuta perioodi tekkimist inimesest olenemata põhjustel.

Samuti korrastatakse töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et soodustada osalise töövõimega inimesel hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist ning tagada töövõimetoetuse saamine ka siis, kui inimene haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks vajalikke tingimusi.

PISTS-s muudetakse puude tuvastamise tingimusi ja RaKS-s hambaravihüvitise maksmist inimestele, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenuse järele.

Eelnõu teise lugemise käigus muudeti seaduse nime järgmiselt: töövõimetoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Samuti täpsustati sõnastust ja termineid. Üks olulisem muudatus puudutab puude raskusastet taotlevate laste rehabilitatsiooniplaanide tegemise kohustuse muutmist vajaduspõhiseks.

Kuna eelnõu hambaravihüvitise muudatuse alusel on vaja muuta tervishoiuteenuste loetelu, siis selle sätte jõustumise aeg on 1. jaanuar 2018. Teised eelnõu muudatused jõustuvad tänavu 1. juulil.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Meelis Mälbergi, Lauri Luige, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Deniss Boroditši, Yoko Alenderi, Laine Randjärve, Heidy Purga, Arto Aasa, Kalle Laaneti, Remo Holsmeri, Aivar Sõerdi ja Valdo Randpere 13. aprilli algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada spordiseaduses olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas. Eelnõu sisuks on olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsiendi sidumine Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta keskmise palgaga. Arvestades eeltoodut kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine brutokuupalk, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelneval aastal. Kehtima jääb põhimõte, et toetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Täiendavalt kehtestatakse paraolümpiavõitja toetuse määraks 0,65-kordne eelneva aasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk.

Eelnõu esitaja Jüri Jaansoni sõnul on alates spordiseaduse vastuvõtmisest olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteisekordse Eesti keskmise kuupalga suurune. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Toomas Jürgensteini hinnangul peaks paraolümpiamängude võitja ja olümpiavõitja toetuse ühtlustama.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Helmut Hallemaa hinnangul vajab toetus kaasajastamist.

Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist ja Lauri Luik Reformierakonna fraktsioonist toetasid eelnõu.

Istungi stenogramm

Allikas: Riigikogu uudised