Riigikogu kiitis 79 poolthäälega heaks maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, mille eesmärgiks on Eesti maapõue ja seal leiduvate loodusvarade kasutamine parimal moel arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Otsuse vastu hääletas 7 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” (410 OE) pikaajaline eesmärk on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest ja taastumatutest loodusvaradest.

Ettekande teinud keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling selgitas, et maapõuepoliitika põhialuste koostamisel said kaasa rääkida Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Keskkonnaõiguse Keskuse, Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Riigikontrolli, Eesti Taastuvenergia Koja ning Eesti Energia AS-i esindajad.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist. Ta mainis, et maapõue valdkonna jätkusuutlikkuse kontekstis on oluline pöörata tähelepanu õppe-, teadus-, rakendus- ja arendustegevuse korraldamisesse ning panustada avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Riigikogu kiitis 82 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (430 SE), mis põhineb kokkuleppel, mille kirjutasid alla kaitseminister ja USA suursaadik tänavu 17. jaanuaril Tallinnas. Kokkuleppes reguleeritakse USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure, kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel jpm.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seaduse (Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamine) eelnõu (431 SE) teine lugemine. Muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppele maksuvabastus isiklikuks otstarbeks vajalike asjade importimisel.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) teine lugemine. Eelnõuga jätkatakse spordi rahastamise reformi, mille eesmärgiks on luua läbipaistev ja kindel finantsbaas spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks. Muudatus võimaldab kultuuriministeeriumil keskenduda senisest enam spordipoliitika kujundamisele, sest väheneb töökoormus üksikotsuste tegemisel.

Majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) teine lugemine lõpetati majanduskomisjoni ettepanekul. Eelnõu suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid ja luua eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele.

Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku riigihangete seaduse eelnõu teine lugemine katkestada, kuid ettepanek ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 51 Riigikogu liiget.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku lõpetada valitsuse algatatud karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine. Eelnõu on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega. Põhimuudatustena kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Samuti laiendatakse alaealiste vastu toimepandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati teine lugemine valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (442 SE) puhul. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa uurimismääruse direktiiv. Kavandatavate muudatuste järgi kehtiks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides õigusabitaotluste edastamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks tulevikus ühed ja samad nõuded. Euroopa uurimismääruse abil vastastikuse abistamise taotluste esitamine ja neile vastuste saamine muutuks kiiremaks, sest kõik euroliidu liikmesriigid juhinduvad ühtsetest tähtaegadest.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” muutmine (471 OE), mis näeb ette nimetada korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks Artur Talviku asemele Andres Herkel.

72 poolthäälega võeti  vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikme nimetamine”(469 OE), mis näeb ette arvata nõukogu koosseisust välja Janar Holm ja nimetada tema asemele nõukogu liikmeks Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak.

Istungi stenogramm 

Allikas: Riigikogu uudised