Erinevate ELi liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega tuleb jätkata, et selle kaudu tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele ja maapiirkondade tasakaalustatud areng kogu Euroopa Liidus, leitakse täna Brüsselis heaks kiidetud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta.

"Võime rahul olla, et suutsime Euroopa erinevate liikmesriikide kodanikuühiskonna esindajaid veenda põllumajandustoetuste ühtlustamise vajaduses, kuigi osade riikide põllumeeste esindajad leiavad jätkuvalt, et erinevad tingimused õigustavad toetuste erinevusi," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Roomet Sõrmus.

"Kuni 2020. aastani on Eesti ja teiste Balti riikide põllumajandustoetused jätkuvalt tunduvalt madalamad Euroopa Liidu keskmisest, mis pärsib meie põllumajandusettevõtete võimalusi õiglastel tingimustel konkureerida teiste riikide tootjatega Euroopa ühisturul. See peab järgmisel EL eelarveperioodil muutuma," rõhutas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on täna heaks kiidetud komitee arvamus hea alus põllumajandustoetuste teema edasiseks käsitlemiseks teistes ELi institutsioonides. Loodame, et Eesti peaminister suudab peagi algavate ELi mitmeaastase eelarve läbirääkimiste käigus jõuliselt seista põllumajandustoetuste ühtlustamise eest, kuigi suureks väljakutseks ELi eelarvele ja ühisele põllumajanduspoliitikale võib kujuneda Ühendkuningriigi lahkumine ühendusest ning surve teiste eluvaldkondade suuremaks rahastamiseks.

Põllumeeste jaoks on ÜPP tuleviku aruteludes võtmetähtsusega ka põllumajanduspoliitika oluline lihtsustamine. Põllumajandustootmine peab vastama ühiskonna ootustele keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse osas, kuid osaliselt on see ootus viinud ka väga keeruka süsteemini, millest tekkiv bürokraatia on koormaks nii ettevõtjatele kui riigile.