Riigikogu istungi päevakorras oli kokku 16 eelnõu. Vastu võeti kolm seadust ja kiideti heaks otsus Eesti julgeolekupoliitika aluste kohta.

75 poolthäälega kiideti heaks valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Eesti julgeolekupoliitika alused” (395 OE).

Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks. Julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest. Eesmärk on kindlustada Eesti riigi  iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Põhimõtteid mõistetakse kui seisukohti, millest tuleb eesmärgi saavutamisel lähtuda ning millest tekib parima tulemuseni viiv tervik. Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv. Tuginedes avarale julgeolekukäsitusele, keskendub dokument riigi tegevuse neile valdkondadele, mille kaasabil saab luua ja kindlustada julgeolekut. Sarnaselt varasema dokumendiga on ka selle lähtekoht julgeolekupoliitika elluviimine põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Võrreldes varasema dokumendiga on täpsustatud põhimõtete sõnastust.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Valitsuse algatatud tolliseadus (374 SE) viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks.

Uue seadustiku peamine eesmärk on ühetaoliste nõuete kehtestamine ja tollivormistuse uude, ühetaolisse elektroonilisse keskkonda viimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid.

Tolliformaalsused on senisest ulatuslikumalt sätestatud otsekohalduvates Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni määrustes ja tolliseaduse samasisulised sätted on vaja tunnistada kehtetuks: nt tollimaksu tagatise esitamise kord, majandusliku mõjuga protseduuride ja ajutise ladustamise sätted ning tollideklaratsiooni esitamise kord.

Edaspidi enam ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Nii nagu eriprotseduuride hulka kuuluvate erinevate töötlemisviiside koondamine, on ka vabatsoonide tüüpide ja vabalao kaotamise eesmärk ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine. Läbivalt on vaja Eesti õigusaktide terminoloogia kooskõlla viia tolliseadustikuga. Kuna muudatuste maht on suur, siis seaduse muutmisel seaduse loetavus kannataks, seetõttu koostati seaduse uus terviktekst, kus ühtlasi ajakohastatakse ka sätted, mis otseselt tolliseadustikust tulenevalt muutmist ei vaja: jäetakse välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendatakse esinduse regulatsiooni, muudetakse tolliteenuse kulu arvutamise korda, täiendatakse seadust andmekogude sätetega, täpsustakse riigi omandisse toodud kauba sätteid, vähendatakse väärteokoosseise.

Lisaks terminite ajakohastamisele muudetakse maksukorralduse seaduses, käibemaksuseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tollimaksu ja aktsiiside tasumisega ning maksulao rajamisega seotud tagatise haldamise õiguslikke aluseid. Uueneb tollimaksu intressimäära arvutamise alus.

Seaduse poolt hääletas 74 saadikut.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse (438 SE) kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus.

Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadus (380 SE) näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milliliitri kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks (kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta), see hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

Seadusega vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja.

Seaduse poolt hääletas 64 saadikut, vastu oli 4 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 5.

Teise lugemise läbis neli eelnõu:

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) eelnõu (404 SE).

Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel pole võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aastas umbes 10 arestimismääruse taotlust ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest.

Eelnõu loob Riigikohtule võimaluse saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab Riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja –selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepanekuga tagatakse laste elatisnõuete prioriteetsus.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 7 saadikut ja vastu oli 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE) võetakse üle ELi direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2017.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole oluline (ohtliku rikkega liikluses osaleda ei või). Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.

Eelnõuga loobutakse Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal. Tehnokontroll tuleb teostada, kui muidu väikesaarel kasutatava sõidukiga soovitakse osaleda väljaspool väikesaart.

Eelnõu näeb ette tuua tehnoülevaatuse eest võetava tasu piirmäära kehtestamine seadusest (praegu ei reguleeri seda seadus, ei reguleerita üldse, turg reguleerib ise) ministri määrusesse. Piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus kaheksa muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek muudab olukorda, kus alaline Eesti elanik omandab juhiloa leebemate juhtimisõiguse omandamise nõuetega riigis. Eelnõu täiendatakse sõnastusega, millest tulenevalt saab nimetatud juhiloa vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Ühe muudatusettepanekuna nähakse ette sõiduki läbisõidumõõdiku manipuleerimise eest rahalise karistuse suurusi suurendada füüsilisele isikule viiekümnelt trahviühikult saja trahviühikuni ning juriidilise isiku karistust tuhande kaheksasajalt eurolt kolmetuhande kahesaja euroni.

Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõuga (418 SE) kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst, milles reguleeritakse lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemine. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemine oleks ohutu ega seaks ohtu inimese elu ja tervist, vara ja keskkonda. Samuti on eesmärgiks tagada julgeolek: hoida ära lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamine õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ei muutu.

Seletuskirjas märgitakse, et tänavu jõustuvad täielikult uued ELi kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.

Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse kogusele piir, milleks on summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata. Kehtivas õiguses piirkogust kirjas ei ole.

Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (428 SE) suurendab väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi. Eelnõu eesmärk on veel avardada ettevõtete kapitali kaasamise võimalusi, ühendada II ja III pensionisamba info ühele pensionikontole ning soodustada välisriigi isikute võimalust Eestisse investeerida.

Keskdepositoorium on asutus, mis peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid. Keskdepositooriumite vaheline konkurents suureneb, sest eelnõu avardab Eesti aktsiaseltsidel võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis. Muudatused tulenevad ELi keskdepositooriumite määrusest (CSDR-määrus).

Eelnõule tehti teise lugemise käigus üheksa muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt AS Eesti Väärtpaberikeskuse ettepanekutest, mille eesmärgiks on muuta vabatahtliku pensionifondi osakud pensioniregistri esemeks alates eelnõu jõustumisest üldises korras.

Üks muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt MTÜ Finance Estonia ettepanekust suurendada väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnist 1 miljonilt 2,5 miljonini. Muudatuse eesmärk on tagada naaberriikidega võrreldava prospektivaba künnise kehtestamine.

Esimese lugemise läbis kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (445 SE) kohaselt on loomade avalikul näitamisel lubatud kasutada looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Nende looma- ja alamliikide loetelu, keda on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Tegevusloaga loomaaedadele see regulatsioon ei laiene. Lisaks loomade heaolu ja tervise kaitsmisele on eelnõu eesmärk ennetada avalikul üritusel loomadega seotud õnnetuste ohtu ning vältida inimestel, eriti lastel, tsirkuseetenduse käigus nähtud loomade mitte liigiomasest käitumisest tulenevaid võimalikke väärarusaamu, et loomad vabas looduses selliselt käituks.

Läbirääkimistel võttis sõna Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (441 SE) ratifitseeritakse nii ühtne patendikohtu leping kui ka piirkondliku talituse kokkulepe, kuna tegemist on omavahel seotud lepingutega. Eesti kirjutas ühtse patendikohtu lepingule alla 19. veebruaril 2013 ja piirkondliku talituse kokkuleppele alla 4. märtsil 2014. Ühtse patendikohtu lepingu eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtne patendikohus.

Valitsuse algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (440 SE) tehakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa ühtse patendikaitse valdkonna rakendamiseks. Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejatele klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Selline süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma summasid vastavalt sellele, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Loodav süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis süsteemis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime. Ühtse toimega Euroopa patendi loomise süsteemiga on praeguse seisuga seotud kõik EL liikmesriigid välja arvatud Hispaania ja Horvaatia.  Selleks, et tagada uue patendiregulatsiooni tõrgeteta toimimine, on asutamisel ka ühtne patendikohus.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE).

Kuna EL on võtnud kohustuse vähendada ülemaailmse kokkuleppe raames 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendi võrra ja ühepoolselt 20 protsendi võrra, siis peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama kõik sektorid. Eelnõuga võetakse üle kaks EL vastavat direktiivi.

Märkimisväärne osa ühenduse kasvuhoonegaaside üldkogusest pärineb transpordis kasutatavast kütusest. Eelnõu muudatuse eesmärk on vähendada transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Eelnõuga sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.

Lisaks hakatakse koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.

Seadus on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras. Vedelkütuse seadusega seotud muudatused on plaanitud jõustuma 1. mail 2018.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (464 SE) võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti. Seadusesse lisatakse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mittetäitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.

Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris.

Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.

Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata.

Ühtlasi võetakse eelnõuga osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord. Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Igor Gräzini, Arno Silla, Artur Talviku ja Oudekki Loone algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (414 SE) soovitakse asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 45 saadikut ja vastu oli 19 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, eelnõuga (402 SE) soovitakse tugevdada Riigikogu uurimiskomisjoni õigusi, tõhustada selle tegevust, tagada isikute ilmumine komisjoni ette, dokumentide ja andmete edastamine ning küsimustele vastamine komisjoni nõudel. Eelnõu algatajad põhjendavad, et loetletud õigused on uurimiskomisjoni töö kvaliteedi seisukohalt väga olulised. Seetõttu tuleb tagada uurimiskomisjoni tegevus toimiva mõjutusvahendiga. Eelnõu näeb ette, et uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest võib uurimiskomisjon määrata sunniraha kuni 8000 eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 saadikut, vastu oli 13 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 3. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201705311400

Allikas: Riigikogu uudised