Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma 30.05.2017. a. istungil muudatusi, mis on seotud uute rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kehtestamisega Euroopa Liidus. Komisjoni istungile olid kutsutud huvigruppide esindajad, kes esitasid oma ettepanekud. Arutelust võtsid osa Eesti Pangaliidu, MTÜ Finance Estonia ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin märkis, et eelnõu tagab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel efektiivsema tulemuse. „Isikusamasuse tõestamise rakendamise süsteem vajab täpsustamist, et oleks tagatud pangateenuste osutamise läbipaistvus,“ ütles Stalnuhhin

Valitsuse 4. mail algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) on varasema seaduse uus redaktsioon. Uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.

Rahanduskomisjoni tänasel istungil vaadati läbi ka riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) kohta laekunud ettepanekud ja seisukohad koos rahandusministeeriumi esindajatega. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Õiguskantsler ja Riigikontroll esitasid kirjalikud seisukohad ja ettepanekud, kus nad juhtisid tähelepanu reale asjaoludele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekuvad muudatusettepanekud vaadatakse läbi järgmisel istungil ning kujundatakse nende kohta komisjoni seisukoht. „Muudatuste tegemisel jälgime, et riigi rahandus oleks jätkusuutlik pikemas perspektiivis. Samas soovime, et riigieelarve kujundamisel saaksime olla paindlikud,“ ütles Stalnuhhin.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei toeta riigieelarve struktuurset puudujääki 0,5 protsenti, mis annab võimaluse viia eelarve defitsiiti, kui varasemalt on olnud ülejääk, seadmata sellele muid tingimusi.

Õiguskantsler viitas Riigikohtu üldkogu hinnangule, mille kohaselt on Riigikogu eelarvepädevus üks olulisemaid parlamendi pädevusi. Õiguskantsleri hinnangul võivad eelnõu sätted olla põhiseadusega vastuolus ka selle tõttu, et need kitsendavad lubamatul määral Riigikogu pädevust teha riigi järgmise aasta poliitiliste prioriteetide kohta sisulisi otsuseid. Rahanduskomisjon otsustas saata õiguskantsleri hinnangu põhiseaduskomisjonile arvamuse saamiseks.

Riigikontrolli hinnangul peaks muuhulgas eelnõus sisalduvate muudatuste puhul silmas pidama võimude lahususe ja tasakaalustuse põhimõtet.

Rahanduskomisjon jätkab teema käsitlemist.

Allikas Riigikogu uudised