Eestimaa Looduse fond (ELF) ja Greenpeace korraldavad ühiskampaania “Ühiselt mürgivaba tuleviku eest!” Euroopa kemikaalimääruse REACH efektiivsuse säilitamise toetuseks. Esmaspäeval, 16. oktoobril peatub Tallinnas, Linnahalli sadamas Greenpeace'i laev Arctic Sunrise. Laeval toimub pressikonverents, kus avalikustatakse analüüside tulemused ja tutvustatakse REACHi tähtsust.

ELF koostöös Greenpeace'ga on uurinud verd neljal Eesti tuntud inimesel. Laulja Liisi Koikson, saatejuht Vahur Kersna, kirjanik Maimu Berg ja ökoteoreetik, ELFi nõukogu esimees Marek Strandberg on erineva taustaga ja erinevas vanuses inimesed, kelle vereanalüüsid annavad kaudse ülevaate meid ümbritsevast keemiatööstuse mõjust.
Kõigil analüüsil osalenud inimestel leiti verest ohtlikke tehislikke keemilisi ühendeid. Millest täpsemalt, saab lugeda allpool. Sellise keemilise kokteili mõju organismidele ja keskkonnale ei oska keegi täpselt ennustada.

Seaduseelnõu staadiumis oleva REACH (Registration, Evaluation, Authorisation of Chemicals – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine) eesmärgiks on kaitsta meie tervist ja keskkonda ohtlikest kemikaalidest tuleneva saaste eest. REACH nõuab firmadelt ohtlike ainete asendamist vähemohtlike alternatiividega.

Siiski on keemiatööstuse surve asenduspõhimõtte rakendamise vastu olnud nii tugev, et REACHist on näiteks välja jäänud kohustusliku asenduse nõue mitmetele ohtlikele keemilistele ühenditele – muuhulgas neile, mis võivad põhjustada vähki või häirida hormonaalsüsteemi talitust.

2006. aasta lõpus hääletavad Euroopa Parlament ning EL liikmesriikide ministrid viimast korda REACHi üle. On äärmiselt oluline, et Euroopa Liit ei annaks alla kemikaalitööstuse lobbyle ja hääletaks sellise seadusandluse poolt, mis kaitseb meie tervist ja keskkonda, pannes firmasid eelistama alati ohutumaid alternatiive.

REACHist saab edukas lahendus vaid siis, kui see käivitab innovatsiooni, mille tulemusena ohtlike kemikaalide asemele tulevad ohtumad ained.


Miks otsiti inimeste verest tööstuslikke kemikaale?

Inimese poolt loodud, tööstuslikult toodetud kemikaale kasutatakse väga paljudes tarbeesemetes (nt vaibad, kardinad, mänguasjad ja elektroonika). Sellise laiaulatusliku kasutamise tulemusena võime leida neid aineid mitte ainult keskkonnast, vaid ka toidust ja tavalisest kodutolmust. Nende teadmiste põhjal võib oletada, et ka inimesed puutuvad nendega kokku. Kuna paljud kasutatavad kemikaalid on lipofiilsed (rasva tungivad), võivad nad bioloogiliselt kuhjuda ja jääda inimkehasse pikemaks ajaks püsima.

Antud uuringus otsiti järgmisi kemikaale:
broomiühendeid, mida kasutatakse leegisummutina, ftalaate, sünteetilisi muskusaineid, kloororgaanilisi pestitsiide, triklosaani, fluororgaanilised plaste ja raskmetalle.

Leegisummutitena kasutatavad broomiühendid

Leegisummutina kasutatakse broomiühendeid tuleohutuse eesmärgil (leegi pidurdamiseks) erinevates toodetes, elektroonikas (ka nt mobiiltelefonides, arvutites), mööblis jm.

Need ühendid on nõrgalt mürgised. Loomkatsed on näidanud, et nad võivad kahjustada aju ja luustikku ja tuua kaasa neuroloogilisi häireid.
Leegisummutitena kasutatavate broomiühendite lagunemise jäägid võivad mõjutada hormonaalsüsteemi ning pidurdada kasvu ja arengut.
Vähemkahjulikud alternatiivid neile on olemas ja nt Taani Keskkonnaamet soovitab loobuda selle ainerühma kasutusest täielikult.

Ftalaadid

Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plasti pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes.

Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.
DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi (sh on üks Põhjamaade uuring seostanud ftalaate astmaga). DBP võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid.
Rochesteri ülikooli (USA) teadlased leidsid seose ftalaatide kasutuse ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel. 134 poissi uurinud Rochesteri teadlaste rühm leidis, et neil emadel, kelle veres esines kõrgendatud ftalaatidega seonduvate kemikaalide kontsentratsioon, oli ka suurem tõenäosus sünnitada allalaskumata või väiksemate testistega või teiste sugulise arengu anomaaliatega poisslapsi. Ftalaatide kontsentratsioon laste veres ei olnud seejuures oluline.
Uurimisgrupi juhi professor Shanna Swan’i sõnul olid nad võimelised näitama vaatamata väikesele valimile, et ftalaatidega kokkupuutunud poistel on eelsoodumus genitaalseteks muutusteks.

Toodetakse ka taimsel baasil plastifikaatorit, millega saaks asendada paljusid naftal põhinevaid ftalaate.


Sünteetilised muskusained

Algselt on muskuseks nimetatud isasloomade näärmenõret, mis tõmbab ligi emasloomi ja on spetsiilifilise mõrkja aroomiga, kuid aina suureneva nõudluse tulemusena hakati muskusaineid kunstlikult tootma. Tuntumateks kunstlikeks muskusaineteks on nt nitromuskusühendid nagu muskusksüleen (MX) ja muskusketoon (MK), mida tänapėval asendatakse polütsükliliste muskusainetega nagu tonaliid (AHTN) ja galaksoliid (HHCB). Kunstlikke lõhnaaineid kasutatakse lisaainetena nii parfüümides kui ka kehakreemides, seepides, pesupulbrites õhuvärskendajates jpm.

Uurimuste arv, mis kinnitab kunstlike muskusainete kahjulikku mõju hormonaaltalitusele, kasvab pidevalt. On olemas alternatiivtooted, mis põhinevad looduslikel ainetel (taimedel).

Kloororgaanilised pestitsiidid

Aastate eest kasutati kloororgaanilisi pestitsiide nagu DDT väga laialdaselt. Kuigi nende tootmine ja kasutamine on nüüd industrialiseeritud lääneriikides enamasti keelatud või piiratud, on nad osutunud niivõrd püsivateks, et neid võib siiski keskkonnas ja elusorganismides leida.
Loote kokkupuude DDT-ga emaüsas võib tuua hiljem täiskasvanuna kaasa raskusi rasestumisel; kemikaali on seostatud rinnavähiga, madala sünnikaaluga ja enneaegsete sündidega. DDT on mürgine looduses kasutatuna, nt lindudele ja kaladele.

Triklosaan

Triklosaan on hästi tuntud ja laialdaselt kasutatav antibakteriaalne ja antimikroobne toimeaine. Kuna ta toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni, on triklosaani kasutatud arvukates toodetes, kaasa arvatud hambapastades, deodorantides, kosmeetikas, tekstiilides, mänguasjades ja antibakteriaalsetes seepides ja pesupulbrites. Nende ainete aina suurenev kasutus viimase 30 aasta jooksul on viinud selleni, et triklosaani ja selle lagunemisel tekkivat ainet metüül-triklosaani, leitakse ka keskkonnas. Kuna triklosaan on bioloogiliselt kuhjuv, võib ta tungida ka inimese organismi, nagu näitavad kaks Rootsi uurimust, milles triklosaani tuvastati inimese vereplasmas ja rinnapiimas.
Triklosaan võib põhjustada allergiat, nahaärritust. Seda on leitud nii inimeste rinnapiimast kui kaladest. Bakterid kohanduvad tasapisi ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate ravimite suhtes. Ainevahetuses võivad sellest ühendist tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajat.

Fluororgaanilised plastid

Fluororgaanilised ühendid (PFCs) on sünteetilised ühendid, mis on vastupidavad kuumusele, väga halvasti degradeeruvad ja keskkonnas lagunevad ja nad on omadustelt amfifiilsed (vetthülgavad - tõukavad eemale nii vett kui õli). Selliste omaduste tõttu kasutatakse PFC-sid tuhandel erineval moel, nagu nt kõrbemisvastase kattega pannidel, plekikindel/vett tõrjuv kattekiht riietel, mööblil ja paberil.
Veeorganismidel tehtud uuringud näitavad, et need ühendid on mõõdukalt toksilised. Fluororgaanilised ühendid võivad takistada rakkudevahelist kommunikatsiooni, mis võib tuua kaasa vähkkasvaja arengu. Kõrgetes doosides on katseloomadel teostatud uuringutes tõestatud hormonaalsüsteemi talitust ja üldist katselooma arengut häiriv mõju.
PFOS/PFOA ühendeid kasutatakse värvides, vahades ja puhastusvahendites. On olemas ka ohutumaid alternatiive ja Taani valitsus on teinud ettepaneku selle ainerühma keelamiseks EL-s.

Metallid

Metallid on keskkonnas laialdaselt levinud ja nende kuhjumine võib kahjustada meie tervist. Raskmetallidel on rida akuutseid mõjusid ja palju pikaajalisi mõjusid.
Iseäranis kehtib see plii, elavhõbeda ja kaadmiumi kohta. Plii sattub meie toidu sisse peamiselt bensiinis sisalduvast tetraetüül-pliiga ja tina-plii patareidest, millest kumbagi tänapäeval peaaegu ei kasutata. Plii kahjustab närvisüsteemi ja võib kahjustada võimet saada lapsi. Kaadmium on populaarne tänu sellele, et ta on korrosioonikindel ja seda on kasutatud lisaainena värvides. Kaadmium on akuutselt mürgine ja klassifitseeritud vähki tekitavaks. Elavhõbeda puhul on oluline teha vahet orgaanilistel ja anorgaanilistel elavhõbedaühenditel. Neist viimane tekitab akuutse mürgituse, esimene aga põhjustab motoorseid ja sensoorseid häireid. Elavhõbe on mürgine ka väga madalatel kontsentratsioonidel.
Raskmetalle kasutatakse paljudes valdkondades, kaasa arvatud patareides ja hambaplommides.
Enamikel raskmetallide kasutusaladel on leitud ka alternatiivsed võimalused.

Seos REACHiga:

Osadele REACHi poolt hõlmatavatele kemikaalidele kehtib asenduspõhimõte: kui on olemas ohutumad ained, tuleb neid kasutada.
Asenduspõhimõte praeguses kemikaalimääruse versioonis hõlmab vaid PBT-aineid: st aineid, mis on ühel ajal nii püsivad kui bioakumuleeruvad (organismis kuhjuvad) ja toksilised.

Paljud leitud ftalaadid ei ole klassifitseeritavad PBT-dena, aga nad on KMR ained: kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksised. Praeguse seisuga on REACHis otsustatud, et need ei kuulu asenduspõhimõtte alla, kui nende kasutamisele saab kehtestada piirmäärad.
Ka leegisummutitena kasutatavad broomiühendid ning muskusained ei ole PBT-ained, kuid võivad omada KMR efekti – seega praeguse versiooni kohaselt pole ka nemad REACHi asenduspõhimõttest hõlmatud.
Ka kemikaalide klassifitseerimine PBT-dena (või KMR-idena) on problemaatiline, kuna tööstus pole pidanud tegema seni oma toodetud ainetele riskianalüüsi.

Allikas: Eestimaa Looduse Fond