Järgnev pikaajaline ilmaprognoos pärineb 7. oktoobrist sõltumatult ennustajalt Marko Kaasikult. Autor uuendab ennustust kord kuus, tavaliselt kuu esimesel poolel.

Septembri ülevaade

Septembri keskmine temperatuur Tartus oli 14 soojakraadi, mis on tervelt 3,5 kraadi soojem paljuaastasest keskmisest ja ilmad meenutasid pigem jahedapoolset augustit. Selle keskmise temperatuuriga jagab möödunud september Tartu 140-aastases vaatlusreas soojuselt kolmandat-neljandat kohta. Eespool on aastad 1934 (14,6 kraadi) ja 1938 (14,1 kraadi), sama pulga peal vaatlusrea esimene aasta 1866. Sajuhulgad olid Eestis ebaühtlaselt jaotunud, kuid enamikus kohtades küündisid vaevalt pooleni normist. Vaid kohati Lääne-Eestis tuli norm täis.

Lähikuude ennustus

Kõik kolm mudelit (Berliini Vabaülikooli prognostiku Wolfgang Roederi Põhjapoolkera rõhuvälja prognooskaardid, Experimental Climate Prediction Center’i mudel USAst Californiast) ja NCEP coupled forecast system model NOAAst USAst) ennustavad külma talve algust, kuid pole ühel meelel selles, kas see saabub detsembris või juba novembris. Järgnevas ennustuses on temperatuurid prognoositud kättesaadavate arvutustulemuste keskmisena ning selgitatud nende olulisemaid erinevusi.

Oktoober

Kuu esimene pool möödub tavapärases sügiseses läänevoolus, mis toob meile ridamisi tsükloneid Põhja-Atlandilt, vihma ja suhteliselt sooja õhku. Kuu keskel see läänevool katkeb ning Põhjamere ja Skandinaavia kohale moodustub võimas kõrgrõhuala. Baltimaad jäävad selle idaserva, kus valitsevad põhjakaarte tuuled, hallaööd ja ajuti idapoolse madalrõhkkonna lohud, mis võivad meile vihma sekka ka lörtsi tuua. Kuu esimese poole soojuse ja teise poole jaheduse keskmisena jääb oktoobri temperatuur paljuaastase keskmise kanti. Sadu on oodata keskmiselt, mis tuleb peamiselt kuu esimesel poolel.

November

Kõrgrõhukese Põhja-Atlandil nõrgeneb, kuid tavalisest madalam õhurõhk Loode-Venemaal jääb püsima. Ilmselt liiguvad madalrõhkkonnad Islandi kandist kiiresti Euraasia sisemaale, jäämata Baltoskandia piirkonda peatuma ja sooja õhku pumpama. California mudeli põhjal hakkab tugevnema kõrgrõhukese Kesk-Euroopa kohal, mis toob Eestisse loode- ja põhjavoolu. Külmalained ülelibisevate madalrõhkkondade tagalas jäävad kauemaks kui üürikesed sooja õhu sissetungid, mistõttu on oodata keskmisest mõnevõrra külmemat ja paraja sajuhulgaga novembrit. Kagu-Eesti kõrgustikel ja Kirde-Eestis hakkab pikkamisi moodustuma lumikate.

Detsember

Õhurõhk Põhja-Euroopas tõuseb taas, kuid kõrgrõhuanomaalia täpseks asukohaks pakuvad eri mudelid Põhjamerd, Põhja-Skandinaaviat või hoopis Loode-Venemaad. Esimesed kaks juhtu tähendavad meile tõsist külma (vastavalt põhja- või idasuunast), kolmas aga lõunakaarte tuuli ja valdavalt pehmet ilma. Tõenäoliselt on detsembri ilm kombinatsioon neist kolmest variandist, mis tähendab siiski keskmisest mõnevõrra karmimat talve algust ning sademeid keskmiselt või veidi vähem. Eeldatavasti jääb lumi vähemalt Ida-Eestis maha, kuid saartel ja läänerannikul püsib sooja mere mõjul tavapärane nullkraadilähedane lörtsiilm.

Jaanuar

Jaanuarini ulatuvad Roederi ja NCEP prognoosid, mis mõlemad lubavad korralikku külma. NCEP arvutused ennustavad madalrõhkkondade võimutsemist Ukraina ja Lõuna-Venemaa kohal ja suhteliselt kõrget rõhku Põhja-Skandinaavias, mis meile tähendab rohkesti külmi idakaarte tuuli, aga ka täitsa korralikke lumesadusid mööduvate tsüklonite põhjaservadest. Roederi prognoos lubab ebatavaliselt kõrget õhurõhku kogu Põhja-Euroopes, kusjuures kõrvalekaldumine normist on suurim ilmamastaape arvestades meie vahetus läheduses – Kesk-Soomes. Selline olukord tähendab valdavalt kuiva, selget, vaikset ja külma ilma. Sel juhul jäävad sajuhulgad küllaltki väikeseks, kuid ka lume ärasulamist pole karta.