Riigikogu arutas 18.05.2017 istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena kutsehariduse olukorda ja arengusuundi.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tuleb Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks senisest enam investeerida haridusse. „Meie rahvuslik rikkus on meie laste vaimsed võimed ja oskused. Kui me neid välja ei arenda, paneme sellega pommi Eesti jätkusuutlikkusele,“ ütles Must.
Must nimetas mitmeid kutseharidusega seotud kitsaskohti, mida kultuurikomisjon tuvastas aruteludel kutsekoolide, ministeeriumide, asutuste ja ettevõtjate esindajatega. Must tõi näiteks esile kutsehariduse vähest populaarsust, barjääre kutsehariduse ja tulevaste tööandjate vahel ning probleeme õppekavade ajakohasusega. Samuti pidas Must kahetsusväärseks, et õpetajakoolituse lõpetajad ei lähe kutsekooli tööle ning tööandjatel ei ole täna kasulik kutsekoole sponsoreerida.
Must rõhutas, et kultuurikomisjoni eesmärk ei olnud kutsehariduse aruteludel kedagi süüdi mõista. „Meie ülesanne oli vaadata seda, kas kuskil on selliseid kohti, kus seadus jääb ajale jalgu, kus seadus segab ja kus seadusandja peaks midagi paremini tegema. Tuleb välja, et selliseid probleeme oli päris palju,“ ütles Must ning lisas, et kultuurikomisjon kavatseb hakata kutsehariduse reformi arutama ja sõnastada Vabariigi Valitsusele ettepanekud kutsehariduse kitsaskohtade lahendamiseks.
Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on kutsekoolides ja kutsehariduses toimunud suured muutused. Kui 1997. aastal oli Eestis 90 kutseharidust võimaldavat õppeasutust, siis praeguseks on kutsekoolide arv vähenenud 33-ni. Kokku õpib kutsehariduses 25 tuhat õpilast ja neist pea 50 protsenti moodustavad täiskasvanud. „Samas peame tõdema, et kutseõppeasutustesse õppima asuvate põhikooliõpilaste osakaal pole aastate jooksul suurenenud,“ märkis Reps.
„OSKA analüüsid ja soovitused annavad märku, et me teeme kutsehariduses palju õigeid asju. Me arendame karjäärinõustamist, koolitame kutseõpetajaid ja toetame nende stažeerimist ettevõtetes, edendame õpipoisikoolitust ning digi- ja ettevõtlusõpet,“ ütles Reps.
Repsi sõnul on lähiaastatel oluline muuta rahastamismudelit viisil, et see arvestaks koolide pingutusi heade haridustulemuste saavutamisel, aga tagaks ka korraliku baasrahastamise, mis annaks õppeasutustele vajaliku stabiilsuse ning võimaldaks õppeasutustel tegeleda senisest enam näiteks hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisega. „Meil tuleb hakata otsima lahendusi tehnoloogiakeskuste küsimusele ning vähendada ebavajalikku bürokraatiat, mis meie õppeasutusi ümbritseb. Meil tuleb võtta OSKA sõnumitest välja sisuline õppe arendusvajadus ning muuta teatud kohtades õpetamise struktuuri,“ ütles Reps. „Meil tuleb senisest rohkem toetada õpilast ja vähendada inimeste arvu, kes erinevatel põhjustel liiga vara haridussüsteemist lahkuvad. Aga mis kõige olulisem – meil tuleb olla avatud ja positiivne iga Eesti kooli ja õpetaja ning haridusvõimaluse suhtes,“ lisas Reps.
AS Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi tegi Eesti Tööandjate Keskliidu ja Kaubandus-Tööstuskoja nimel kolm ettepanekut kutsehariduse parandamiseks. Esiteks, vabastada õpipoisi õpe sotsiaalmaksust, sest kutsekooli õpilase ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab riik. Teiseks, muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks. Praktikute hinnangul tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama. Kolmandaks, tuleb säilitada kutseeksamite kvaliteet.
„Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele. Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda,“ ütles Veskimägi.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Tarmo Loodus tegi ettepaneku seadustada tööjõu kvaliteedi tõstmiseks ja väljaõppeta töötegijate arvu vähendamiseks inimestele kohustus omandada 25. eluaastaks kutse. Tema sõnul kutseharidus on jätkuvalt tõhus regionaalpoliitika instrument, piirimaakondades ka julgeoleku komponent.
Loodus tegi ka ettepaneku lähetada tulevased õpetajad kutsekoolidesse õppepraktikale, et nad tutvuksid kaasaegse kutseõppega. Samuti tuleb tema hinnangul soosida põhikooliealiste erivajadustega laste koolitamist spetsiaalsetes koolides.
„Üks oluline ettepanek põhikooli lõpetamise väärtustamiseks on lõpetada põhikooli lõpetamisel riigieksamite hinnete panemine, lahendada see analoogselt gümnaasiumi lõpetamisega,“ ütles Loodus. „Sisseastumiskatsed gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses on piisavaks filtriks õppijate jagunemisel.“
Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhofi hinnangul peaks senisest rohkem panustama kutsekoolide tugisüsteemidesse, praktikakorraldusse ning pöörama tähelepanu maine parandamisele.
Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heidy Purga sõnul tuli kultuurikomisjoni aruteludel välja, et kutsehariduse üks põhilisi probleeme on terviklikkuse puudumine kutsehariduses ning kutsehariduse korraldamise killustatus erinevate asutuste vahel.
Viktoria Ladõnskaja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist tõi ettekandes välja vajaduse kutsehariduse mainet parandada ja ette valmistada venekeelsete kutsekoolide üleminekut eestikeelsele õppele.
Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Toomas Väinaste rõhutas, et kutseharidus on üks ettevõtluse alustalasid ning pidas vajalikuks arutelusid erinevates kutsehariduse küsimustes jätkata, tuues eraldi välja erivajadustega õpilaste temaatika lahendamise vajaduse.
Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru sõnul on kutseharidus osa loomulikust haridusteest. Aru soovis haridus- ja teadusministeeriumilt algatust, et lõppeks kutseharidusega seotud asutuste killustatus. Aru arvates ei ole kutsehariduse maine suur probleem, kuna tegemist on ühiskonna hoiakutega, mida ongi keeruline muuta. Pigem tuleb tegeleda kutsehariduse sisu edendamisega.
Monika Haukanõmm keskendus oma sõnavõtus hariduslike erivajadustega õppurite teemale, tuues esile kaasava hariduse käekäigu, stipendiumid ja haridusasutuste füüsilise ligipääsetavuse.
Jürgen Ligi sõnul on võtmeküsimus barjääride lõhkumine üldhariduse ja kutsehariduse vahel.
Laine Randjärv keskendus oma sõnavõtus muusikute ettevalmistusele kutsekoolides.
Istungi stenogramm
Allikas: Riigikogu uudised
