Looduskaitsekuu algab looduskaitsepäeval 14. mail ning avatakse pidulikult esmaspäeval 15. mail Tallinna Botaanikaaias Erik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärkide üleandmisel.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on juulis algava Euroopa Liidu eesistumise eel just õige aeg üle vaadata, milliseid väärtusi pakume meie Euroopa Liidule ja mida Euroopa Liit meile.

"Mul on Teile heameel teatada, et loodus pole Eestis otsa saanud ja ei saagi. Eesti küll oma suuruselt väike, kuid looduse poolest äärmiselt mitmekesine ning rikas. Nii mõnigi Eestis tavapärane ja heas seisus liik on mujal Euroopas ohustatud ning sellega, et neil liikidel läheb hästi Eestis, aitame me laiemalt kaasa ka Euroopa elurikkusele kaitsele. Arvestades, et loodus ei tunne riigipiire ning looduse kaitse ei saa olla kunagi pelgalt ala- ega riigipõhine, vaid liike ja kooslusi tuleb kaitsta nende looduslike levialade põhiselt, on looduse kaitsel väga oluline riikidevaheline koostöö," ütles ta.

Viimase Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise juures toodi Eesti puhul ühe olulisema saavutusena välja, et Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, kus elupaikade ja liikide olukorda on rohkem kui 50% juhtudest hinnatud soodsaks.

Euroopas on loodusdirektiivi nimistus kirjeldatud 198 väärtuslikku elupaika ning sellest 60 on esindatud ka Eestis. Nendest elupaikadest 18 - näiteks puisniidud, loopealsed, rabad, rannaniidud, vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad - on esmatähtsad ning mitmete nende osas on Eestil eriline vastutus. Kui Euroopas tervikuna on elupaikadest soodsas seisundis vaid 16%, siis Eestis on vastav näitaja 52%.

Ka liikide seisundiga võib Eestis Euroopa võrdluses rahul olla. Kui Euroopas on soodsas seisundis 23% liikidest, siis Eestis on see näitaja 54%, mis on Euroopa üks parimaid. Kõige paremas olukorras olevaks liigirühmaks on imetajad, seda nii Euroopas kui Eestis. Eestis on heas seisundis ka suurkiskjad (hunt, karu, hallhüljes), kelle olukord kõikjal Euroopas nii hea ei ole. Hästi aga ei lähe kahepaiksetel, halb on olukord ka lendoraval ning ebapärlikarbil.

Linnudirektiiviga seoses annab Eesti aru rohkem kui 200 linnuliigi seisundi kohta. Nii Eestis kui Euroopa Liidus ei lähe hästi ligikaudu kolmandikul linnuliikidel. Meil on küll soodsas seisundis liikide protsent veidi suurem kui Euroopas, kuid sarnane trend Euroopas ja Eestis on loogiline arvestades lindude suurt liikuvust võrreldes paljude teiste liikidega.

Eesti looduskaitset rahastatakse ligikaudu 50 kuni 85% ulatuses Euroopa Liidu erinevatest fondidest. Käesoleval rahastamisperioodil 2014-2020 on ühtekuuluvusfondist kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks ette nähtud 53 miljonit, Maaelu arengukavast pool-looduslike alade toetuseks 40 miljonit, Natura erametsatoetuseks 28 miljonit, kudealade taastamiseks 3 miljonit ja Natura põllutoetuseks 4 miljonit ning LIFE programmist 2 miljonit eurot.

Nende rahaliste vahendite toetusel on plaanitud jõuda pool-looduslike koosluste hooldamisel 40 000 hektarini, taastada 11 000 ha sooalasid, taastada mitmeid jõelisi elupaiku, korrastada kaitsealade külastustaristut ning viia läbi nii ohustatud liikide kui ka metsa-, järve- ja pool-looduslike koosluste inventuure tuhandetel hektaritel. Lisaks aitavad need summad kompenseerida ka maaomanikele kehtestatud piiranguid. Sellest kevadest on võimalik maksta toetust ka väljaspool Natura alasid kehtestatud metsapiirangute eest sihtkaitsevööndites.

Looduskaitsekuu algab 14. mail, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb 5. juunil, Maailma keskkonnapäeval.

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua, arusaadavamaks ning mõistetavamaks muuta. Kuu eesmärgiks on tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega, rääkida loodusest ja siin toimuvast, selleks korraldatakse mitmeid ekskursioone, loenguid, õppepäevi ja matku.

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 38ndat korda.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 12.05.2017 pressiteade