Eesti Looduse mainumber tutvustab aasta sammalt, probleemlugu on aga kasside mõjust linnustikule

Eesti Looduse mainumbri kaanetäht on karusammal ehk käolina - tänavuse aasta sammal. Ta on esimesena saanud aasta sambla tiitli, kuna tegu on laialt levinud ja kergesti äratuntava samblaliigiga. Avakirjutisest saame teada, mis seos on karusamblal kägude ja linaga ning kuidas need põnevad kahekojalised taimed viljastuvad.

Ajakirja kaanefoto kinnitab, et karusamblad, aga küllap ka teised samblad, on väga fotogeensed. Soovitame kõigil kaameraga metsa minna, sest 2016. aastast on korraldatud sammalde pildistamise võistlust, mille kohta leiab teavet Eesti samblasõprade kodulehelt.

Peale aasta sambla on vaatluse all aasta lind: mainumbris saame tuttavaks hariliku turteltuviga. See liik on Eestisse levinud võrdlemisi hiljaaegu. Vahepeal paisus nende populatsioon päris suureks, kuid viimasel ajal on arvukus tugevalt kahanenud. Arvatavasti on seda tinginud eelkõige intensiivistunud karjakasvatus.

Praegu on käes paljude linnuliikide pesitsusaeg. Võsukesi üles kasvatada pole teadagi lihtne. Sageli ei anna inimesed endale aru, et ka nende, õigemini nende lemmikute tõttu ei ole see kasvatustöö mitte ainult raske, vaid ka ohtlik. Me räägime kassidest. Kõige enam ohustavad nad maapinnal ja selle läheduses pesitsevaid liike, kerge saak on ka esimesi lennutunde tegevad pojad. Kirjutises on toodud ohtralt näiteid selle kohta, mismoodi kassid on kogu maailmas linnustikule palju kurja teinud.

Eluta looduse raames võtame luubi alla Tamsa Kindralimäe ja maailma kauneima Kaali kraatri. Põhjalikult saame lugeda korallriffidest Eesti maastikus: enamjaolt jäävad Ordoviitsiumi-Siluri lubjakivides sisalduvad rifimoodustised sügavale maapõue, ent Lääne-Eestis ja saartel ulatuvad nad ka maapinnale.

Artiklisarja "Looduse lugu pildis" viimases osas käsitlevad autorid pildistamisega seotud autoriõigusi. Intervjuus loomaarst Madis Leivitsaga arutletakse metsloomade ravi keerukate valikute üle: see, mis tundub õige inimese seisukohast, ei pruugi olla õige lindude ja loomade vaatepunktist.

Ühtlasi on mainumbris avaldatud üleskutse kaardistada Eesti päevaliblikaid ja tutvustatud kaht kevadist kägukärbest. Hendrik Relve looduselamuse rubriigis saame osa tema retkedest Gröönimaale.

Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiajakirjana. Mõlemat saab soetada meie e-poest.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Lõppenud on saates "Osoon" peetud Eesti Looduse lugejamäng

Selle nädala esmaspäevases ETV saates "Osoon" selgusid Eesti Looduse kaheksavoorulise lugejamängu auhinnasaajad. Eesti Looduse aastatellimus loositi välja kõigi nende vahel, kes osalesid vähemalt viies voorus: loosiõnn naeratas Mairut Marmorile.

Kõigi osalejate vahel selgitati loosi tahtel välja kaks õnnelikku, kes saavad koos kaaslasega minna taimeretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Botaanikamatkale saavad kaaslase kaasa võtta Riin Viigipuu ja Aveliis Veskimäe. Retk tuleb juunikuus ja algab TÜ Laelatu eksperimentaalbaasi hoone eest, matka juhib ja taimi õpetab Eesti Looduse peatoimetaja botaanik Toomas Kukk. Täpne kuupäev lepitakse kokku võitjatega. Samuti läks kõikide vahel loosi "Osooni" saatejuhi Vladimir Koržetsi kalaraamat " Koržetsi suur kalaraamat", mille saab endale Kertu Brutus.

Septembrist aprillini kestnud lugejamängus esitati "Osooni" eetris igal kuul üks küsimus Eesti Looduse vast ilmunud numbri kohta. Kokku oli kaheksa vooru ja iga vooru järel sai üks õigesti vastanu auhinnaks sisuka loodusraamatu kirjastuselt Varrak. Küsimuste, vastuste ja auhinnasaajate info leiab lugejamängu teemalehelt. Palju õnne võitjatele ja sisukaid looduselamusi kõigile lugejamängu osalejatele!

Eesti Looduse toimetus ja "Osooni" meeskond

Loodusemees Vahur Sepp vestab jutte Eesti metsloomadest Kalevipoja muuseumis Jõgevamaal Kääpal (foto: Toomas Jüriado)

Saage tuttavaks: Eesti Metsa autor loodusemees Vahur Sepp

Homme on Kuku raadio saate "Loodusajakiri" külaline loodusemees ja loodusretkejuht Vahur Sepp, kes peaks olema Loodusajakirja lugejale tuttav juba ajast, kui ilmus ajakiri Loodusesõber. Eelmise aasta algusest on Vahur Sepp olnud Eesti Metsa püsiautor: oleme saanud lugeda tema muhedaid ja sisukaid lugusid mägrast, oravast, metsseast ja pasknäärist ning ajakirja viimases numbris aasta loomast metskitsest. Ka seekordses saates tuleb metskitsest veidi pikemalt juttu.

Järgmisel nädalal on kavas alustada Eesti Looduse mainumbri tutvustust. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. Varem eetris olnud "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingus.

Loodusajakirja toimetaja Ulvar Käärt koos Eesti Looduse eripreemia saanud õpilaste Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuuga

Horisondi eripreemia sai aga Hartvig Tooming (fotod: Sven Tupits)

Õpilaste teadustööde võistlusel selgusid ka Loodusajakirja lemmikud

Eesti teadusagentuur ning haridus- ja teadusministeerium kuulutasid aprilli viimasel reedel välja õpilaste teadustööde võitjad ja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste võistlusel ning USAs peetaval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide võistlusel Intel ISEF. Võistlusele esitatud 136 tööst valis teadlastest koosnev žürii lõppvooru 83 uurimistööd. Neist tosinat uurimust tunnustati riikliku preemiaga, ühtlasi anti arvukalt eriauhindu, sealhulgas valis oma lemmiku Horisondi ja Eesti Looduse toimetus.

Ajakirja Horisont auhinna pälvis Tallinna prantsuse lütseumi õppur Hartvig Tooming (alumisel pildil), kes on uurinud tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga. Eesti Looduse eripreemia said aga Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuu Saaremaa ühisgümnaasiumist: nende uurimisteema on tumepunase neiuvaiba bioloogia ja levik Saare maakonnas.

Teadustööde võistlusel sai gümnaasiumiastmes I preemia (1100 eurot) Tallinna reaalkooli õpilane Mirel Mesila ja Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Brita Laht. Mesila esindab Eestit ka USAs üleilmsel noorte teadlaste võistlusel Intel ISEF. Brita Laht, aga ka Jasper August Tootsi Treffneri koolist (teadustöö II preemia) ja Anni Britta Pajoma Jaan Poska gümnaasiumist (III peemia) osalevad Euroopa Liidu noorte teadlaste võistlusel.

Põhikooliastme esimene preemia (850 eurot) läks samuti Saaremaa ühisgümnaasiumisse Gendra Allikmaale ja Huberta Karmale, esimese preemiaga tunnustati selles kategoorias veel Vändra gümnaasiumi õppurit Maiann Pukkat.

EESTI UUDISED

Linnuvaatleja portaalis on nüüd teadusuudiste rubriik

Võrgupaigas linnuvaatleja.ee hakkab nüüdsest igal nädalal ilmuma vähemasti üks uus teadusuudis mõne ornitoloogiavaldkonna uurimistulemuse kohta. Kindlasti kajastatakse ka Eestis või Eesti teadlaste osalusel tehtud uurimusi.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogiaosakonna parimate õppejõudude hulka. Marko Mägi on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor, ühtlasi on ta avaldanud populaarteaduslikke kirjutisi. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Lugemisvarana sobivad linnuvaatleja uudised nii noorele kui ka vanale (teadus)huvilisele, pakuvad head lisamaterjali õpetajatele ning aitavad õpilastel tutvuda teadusvallaga. Selle nädala teadusuudisest saab teada, milline on tutkaste toitumiskäitumine. Loe uudist siit.

Linnuvaatleja.ee

Meemesilane (foto: Darkmadore/Wikipedia)

Mesila läheduses tuleb taimekaitsevahendeid kasutada varahommikul või hilisõhtul

Veterinaar- ja toiduamet rõhutab, et pritsides põldudele taimekaitsevahendeid, tuleb arvesse võtta lähedale jäävaid mesilaid. Kui ümbruskonnas leidub tarusid, siis tuleks põlde pritsida varahommikul või hilisõhtul, mil mesilased ei lenda. Teavet mesilate asupaikade kohta saab PRIA kaardilt: sisse tuleb lülitada "Kihid" ja teha märge kasti "Mesilad".

Igal aastal peab hiljemalt 15. maiks põllumajandusloomade registrile teada andma kõikidest peetavatest mesilasperedest 1. mai seisuga. See teave kantakse kaardile, mille põhjal saavad põllumehed oma tegevust planeerida. Jagatud info tagab mesila omanikele parema kaitse mesilasperede kahjustuste eest. Ühtlasi võimaldavad andmed veterinaar- ja toiduametil korraldada mesilaste haiguste ennetust ja seiret.

Veterinaar- ja toiduamet

Teadusajakirja Nature tänavuse fotovõistluse ühe võidutöö on teinud eestlane Timo Palo (foto: Timo Palo)

Eestlase foto on jõudnud teadusajakirja Nature fotovõistluse võitjate hulka

Tartu ülikooli geograafiaosakonnas Arktika kliimat uuriva Timo Palo pilt pälvis teadusajakirja Nature fotovõistlusel kõrge auhinna, jõudes parimate fotode hulka. Fotovõistlusel "Teadlased tööpostil" osales 170 tööd, mille hulgast valiti välja viis parimat. Timo Palo pilt on tehtud 2010. aastal Hiina uurimislaeva Xue Long (Lumedraakon) pardal, kui oldi teadusekspeditsioonil Põhja-Jäämerel. Võistluse esimese auhinna sai Ksenja Ašastina foto Siberis igikeltsajärsakus proove koguvast teadlasest.

Timo Palo on aastate jooksul jälginud Arktika muutusi, käinud piirkonnas nii teadusekspeditsioonidel kui ka matkamas. Õhutemperatuur Arktikas tõuseb tema sõnul kaks korda kiiremini kui kusagil mujal maailmas. "Teadlasena ei saa sa teha mingeid lõplikke järeldusi enne, kui sa ei ole andmeid põhjalikult analüüsinud. Aga silmaga on need muutused ometi näha. Ja kui sa saad pildi peale midagi, mis inimesi liigutab, siis võib sellel olla palju rohkem mõju, kui keegi sõnades kunagi suudaks väljendada," selgitas Timo Nature toimetusele antud intervjuus.

Fotovõistluse võidutööd on avaldatud ajakirja Nature 4. mai numbris. Varem on Timo Palo sama pildiga võitnud Eesti teadusfoto 2011. aasta võistluse.

TÜ/Uudistaja

Hallhaigru kaameraga saab jälgida mitut haigrupesa, sest kaamera vaatenurka aeg-ajalt muudetakse

Otsepilt suurimast hallhaigrukolooniast

Eesti ornitoloogiaühingu, kotkaklubi ja teiste partnerite koostöös saab nüüdsest peale kalakotka, hiireviu, kodukaku ja must-toonekure pesa jälgida ka haigruid. Uus looduskaamera edastab otsepilti Eesti suurimast hallhaigrukolooniast Läänemaalt. Koloonias pesitseb ligi 300 paari hallhaigruid ja paarkümmend paari hõbehaigruid. Pilti vahendab looduskalendri portaal.

EOÜ

Pilt õppefilmist "Gaaside probleem"

ELFil on valminud õpetlikud kliimaklipid

Eestimaa looduse fond on eestindanud 14 videoklippi kliimamuutuste põhjustest, mõjust ja pidurdamise võimalustest. Need annavad ülevaate fossiilkütuste tekkest ning nende kasutuse ajaloost, süsinikuringest ja süsiniku jalajäljest. Samuti selgitatakse, kuidas mõjutavad kliimamuutused looduslikku mitmekesisust, merevee taset, maakera keskmist temperatuuri ja ilmastikuolusid. Lühifilmidest leiab nippe, mil moel oma käitumisharjumusi loodushoidlikumaks muuta ja kohaneda uute oludega. Näiteks käsitletakse seda, mismoodi vähem toitu raisata ja arukalt liigelda.

Õppefilmid on sobilikud nii kooliõpilastele kui ka Eesti elanikkonnale laiemalt, et täiendada teadmisi kliimamuutuste kohta. Eesti- ja venekeelsed videod leiab Youtube'i keskkonnast: eestikeelsed asuvad siin ja venekeelsed siin. Kliimamuutuste kohta saab rohkem teavet Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teemalehelt.

ELF

TASUB OSALEDA

Udria pank Ida-Virumaal (foto: Hanna/Wikipedia)

Loodusretk Aardla poldrile ja Põhja-Eesti rannikule

Tartu loodusmaja kutsub peresid sel laupäeval, 13. mail loodusretkele Ülenurme ja Aardla poldrile. Ülenurmel tutvutakse põllumajandusmuuseumiga ja pärast lõunasööki sõidetakse Aardla poldrile, kus vaatlustorude ja binoklitega saab jälgida kevadist linnumelu. Buss väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast kell 10 ja jõuab tagasi umbes kell 16. Retke osalustasu 10 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11. maiks pangaülekandega; vaata lisateavet selle kohta registreerimislehelt http://bit.ly/2ph3fZi.

Samal päeval sõidutab TÜ loodusmuuseum geoloogiahuvilised Ida-Virumaale. Geoloog Tõnu Pani ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhatusel matkatakse Voka ümbruses mere ääres, Sillamäel, Sinimägedes ja Udria panga loodusrajal. Väljasõit on kell 8 Tartust Vanemuise 46 maja eest, tagasi plaanitakse jõuda hiljemalt kell 19. Kaasa võiks võtta süüa ja juua. Osalustasu - 12 eurot, lastele 6 eurot - saab tasuda enne väljasõitu kohapeal. Loodusretkele tuleb registreeruda telefonitsi 737 6076 või e-posti teel loodusmuuseum@ut.ee.

Tartu loodusmaja / TÜ loodusmuuseum

Agni Kaldma on vabakutseline nafta reostustõrje valdkonna vedaja (foto: ELF)

Merefoorum "Miks ma olen vabatahtlik merepäästja?"

Uue nädala teisipäeval, 16. mail kell 18-20 peetakse Tallinnas meremuuseumis hooaja viimane merefoorum. Külas on Artur Talvik ja Agni Kaldma ning juttu tuleb kodanikuühiskonna tänuväärseimast ilmingust: vabatahtlikust päästetööst. Agni Kaldma on Eestimaa looduse fondi vabakutseline ekspert eluslooduse pääste alal reostusjuhtumite korral. Artur Talvik on taaselustanud vabatahtliku merepääste Juminda poolsaarel.

Üritus on tasuta, kogunetakse Lennusadama kassa juures. Registreeruda saab meremuuseumi teemalehel.

Eesti meremuuseum

Taimede lummuse päev

Neljapäeval, 18. mail kell 15-19 on maitsetaimehuvilised oodatud Tartu loodusmajja (Lille 10), kus tähistatakse taimede lummuse päeva. See on rahvusvaheline tähtpäev, millega soovitakse meelde tuletada, et ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Kell 15-17 saab osaleda maitsetaimepoti töötoas: taimed, muld ja juhendamine on loodusmaja poolt, kuid pott tuleb ise kaasa võtta. Kella 19ni saab taimi vahetada ja osta, ühtlasi osa võtta pargilindude ja aasta puude otsimise mängust.

Tartu loodusmaja

Foto: Sven-Erik Enno

Äikese- ja tormivaatlusi saab nüüdsest sisestada uude portaali

Peagi on käes äikese- ja tormivaatluste aktiivne hooaeg, mistõttu kutsub Eesti äikese- ja tormivaatlejate võrk ühinema vaatlejatega ja sisestama oma vaatlused Eesti äikese- ja tormivaatlejate võrgu uues portaalis. Andmete sisestamiseks on vaja kõigepealt luua kasutajakonto, milleks tuleb lehekülje ülaservas olevast menüüst valida "Registreerimine" ja täita vastav vorm. Konto kinnitamise järel saadetakse e-posti aadressile kinnitus ja parool. Sisestatud vaatlused kuvatakse kohe saabunud teadete interaktiivsel kaardil. Ent juhuvaatlusi saab sisestada ka ilma registreerimata. Need vaatlused ei ilmu automaatselt saabunud teadete kaardile, vaid kontrollitakse enne üle. Selliseid vaatlusi on võimalik näha, valides kaardi alt "Näita ka kinnitamata teateid". Küsimuste ja probleemide korral võib julgesti pöörduda EÄV koordineerija Sven-Erik Enno poole e-posti aadressil seenno@ut.ee.
EÄV

Määramisvõistluse edasijõudnute teise vooru küsimused (allikas: www.linnuvaatleja.ee)

Osale linnumääramisvõistlusel!

Portaal linnuvaatleja.ee ja klubi Estbirding kutsuvad osalema linnumääramisvõistlusel, mis kestab aprillist detsembrini. Iga kalendrikuu alguses avaldatakse linnuvaatleja veebilehel viis küsimust. Algajate raskusastme küsimused on Eesti lindude kohta, edasijõudnute küsimused aga kogu Lääne-Palearktises kohatud liikide kohta. Linde tuleb ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi. Määramisvõistluse 1. voor on juba lõppenud, 2. vooru küsimustele on aega vastata mai lõpuni. Mõlema raskusastme parimatele on ette nähtud auhinnad ja neid loositakse välja ka iga vooru osalejate vahel.

Linnuvaatleja.ee

Tulekul on üleeuroopaline muuseumiöö

Muuseumiöö on laupäeval, 20. mail. Eesti muuseumid on laste ja noorte kultuuriaasta tähistamiseks valinud teemaks "Öös on mänge". Muu hulgas saab teada, milliseid mänge on Eestis aegade vältel mängitud, milliseid mänge mängivad loomad ja milliseid pille mängivad muusikud, kuidas roboteid mängima õpetada jmt.

Programmis osalevad muuseumid on sel õhtul tasuta lahti kell 18-23. Igal aastal on muuseumiööl osalenud ka eri arhiivid, galeriid, kirikud ehk üht- või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad asutused. Teavet osalevate asutuste ja muu kohta leiab muuseumiöö portaalist. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa üle 106 000 inimese.

Valge-toonekurg (foto: Dixi/Wikipedia)

Taas kaardistatakse valge-toonekure pesi

Varaseimad valge-toonekured jõudsid sel aastal Eestisse tagasi juba märtsi keskel. Praeguseks on toonekured pesadel haudumas ning kõigil on võimalus aidata valge-toonekure pesi kaardistada.

Esimene valge-toonekure pesapaikade loendus korraldati Eestis 1939. aastal: siis pesitses meil 320 paari valge-toonekurgi. Järjepidevalt on valge-toonekure asurkonda Eestis seiratud alates 1954. aastast. Viimane põhjalik loendus oli Eestis 2014. aastal, kui osaleti rahvusvahelises valge-toonekure loenduses. Nende andmete põhjal pesitses Eestis 2014. aastal 4500-5500 paari valge-toonekurgesid.

Valge-toonekure pesapaikade kaardirakenduse leiab Eesti ornitoloogiaühingu veebilehelt http://www.eoy.ee/valgetoonekurg. Tuleb olla täpne, sisestades andmeid uute pesade kohta, sest ka mõnekümnemeetrine erinevus pesa tegeliku ja sisestatud asukoha vahel tekitab palju segadust. Näiteks kui ühes asulas on mitu pesa, mis ei ole märgitud täpselt õigetesse kohtadesse, ei ole võimalik õiget pesa pesitsusandmete lisamiseks kaardilt leida. Selleks et pesa asukoht saaks kaardile võimalikult täpselt, tuleb veebirakenduse kaarti piisavalt palju suurendada. Nii ilmub nähtavale aerofoto ja üksiti pisemad detailid. See annab võimaluse pesa kaardile märkida väga täpselt.

EOÜ

Milline võiks olla parim maakonnaprojekt?

Keskkonnainvesteeringute keskus korraldab juba seitsmendat aastat maakonnasipelga võistluse, mille raames saavad eestimaalased valida eelmisel aastal teoks saanud keskkonnaprojektide hulgast oma lemmiku igas maakonnas. Tänavu konkureerib 75 keskkonnaprojekti ja hääletada saab kuni 15. mai kella 10ni. Maakonnasipelga tiitli nimel võistlevad projektid leiab KIKi Facebooki-lehelt, kus saab ka hääletada. Oma hääle saab anda, valides pildi all "Like" või "Meeldib". Hääle võib anda mitmele projektile mitmest maakonnast.

KIK

Looduskaitsekuu arvukatest matkadest saab 20. mail osaleda ka Mukri retkel: buss väljub Paide kultuurikeskuse parklast kell 8 (foto: RMK)

Looduskaitsekuu matkad

Keskkonnaameti algatusel peetakse mais Eestis looduskaitsekuud. Sel puhul korraldatakse 20.-21. mail mitukümmend loodusmatka üle Eesti. Mõnel üksikul matkal saab osaleda ka nendest kuupäevadest varem või hiljem. Täpse kava ja teabe leiab keskkonnaameti veebilehelt. Kõik matkad on tasuta, kui tasu pole eraldi kirjas, ent enne on vaja registreeruda. Kaasa tuleb võtta oma toidukott ja jook ning selga panna ilmale vastav riietus.

Keskkonnaamet

MAAILMAST

Dina Popova on Umeå ülikooli doktorant (foto: Umeå ülikool)

Fluorestsentsmikroskoobiga saadud kujutis hiire embrüonaalsest kartsinoomist eraldatud P19 rakkude neuronitest (foto: Dina Popova)

Umeå ülikoolis leitud meetod võimaldab vähendada loomkatsete hulka

Tavapärased toksikoloogilise in vitro uuringud elusatel katseloomadel on kallid, aeganõudvad ja võivad põhjustada loomadele kannatusi. Umeå ülikooli doktorant Dina Popova on nüüd leidnud hiirtelt eraldatud rakkudel põhineva mudeli, mis võimaldab hinnata kemikaalide ohtlikkust närvimürkidena. Sellega saab kiiresti kontrollida mitmesuguste keskkonnamürkide, kosmeetikatarvete, toidukonservantide ja rohtude võimalikku mürgisust, tuginemata seejuures loomkatsetele. Need mudelid võimaldavad ühtlasi uurida toksilisusmehhanisme raku tasemel.

Dina Popova uurimuse üldsiht on olnud hinnata hiire embrüonaalse kartsinoomi neuraalselt eristunud P19 rakkude (P19 neuronite) kasulikkust toksilisuskatsete mudelitena. P19 rakud on üldiselt kättesaadav kasvajarakuliin, mida saab in vitro kergesti kasvatada. Need rakud muudab huvitavaks nende võime diferentseeruda eri rakutüüpideks olenevalt nende töötlusest. Dina Popova diferentseeris P19 rakud neuroniteks, millel on mitu imetaja ajurakkudele iseloomulikku omadust.

Noor teadlane avastas, et nende rakkudega on võimalik kindlaks teha mitme närvimürgi toksilisust. Uuritud ainete hulgas oli näiteks tuntud keskkonnamürk metüülelavhõbe, merest pärit biotoksiin okaadahape, tööstuses laialdaselt kasutatav akrüülamiid, aga ka metüleendioksümetamfetamiin ehk ecstasy nime all tuntud meelemürk.

Võrreldes kahe ülejäänud rakumudeliga, mida neurotoksilisuse uuringutes sageli kasutatakse, olid P19 neuronid katsetatava ühendi toksilise toime suhtes tavaliselt tundlikumad. Pealegi on P19 neuronite abil võimalik uurida mürgisuse mehhanismi.

Dina Popova on välja töötanud ka lihtsa meetodi, millega mõõta neuriitide väljakasvu P19 neuronitest. Neuriitide väljakasv, s.t eendumine rakukehast, on kemikaalide neurotoksilisuse hindamise tähtis parameeter, kuna neuriitide väljakasvu rikkumine võib tingida kognitiivseid hälbeid.

Umeå ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

10 000 aastat tagasi elanud laiskloomad perekonnast Megatherium olid taimtoidulised (joonis: Joseph Smit / Extinct Monsters; a Popular Account of Some of the Larger Forms of Ancient Animal Life / AlphaGalileo)

Nad olid aga liiga rasked, et puudel turnida (joonis: Robert Bruce Horsfall / A history of land mammals in the western hemisphere / AlphaGalileo)

Hiigellaisikud olid taimtoidulised

Kuni hiljutise ajani vaieldi selle üle, mida sõid elevandimõõtu laisikud perekonnast Megatherium. Senckenbergi uurimisinstituudi rahvusvaheline teadusrühm tegi maapinnal elanud loomade fossiilsetes luudes leiduvat kollageeni analüüsides kindlaks, et nende toit pidi olema eranditult taimne.

Laiskloomad ehk laisikud on veidramaid elukaid maakeral: selg alaspidi, ripuvad nad puudel ja ahmivad sirbikujuliste küünistega ennast aeglaselt liigutades oksa oksa järel; maapinnal nad püsti seista ei suuda. Tänapäevaste laisikute eellased olid levinud juba 10 000 aastat tagasi, nad olid hiiglaslikud, enam-vähem sama mõõtu kui elevandid. Mõistagi ei saa nii kogukas loom puul rippuda. Selle asemel elasid nad tohututes urgudes. Kaua aega juureldi nende söögikaardi üle, samuti mõistatati, milleks oli neil vaja kõikidel jäsemetel pikki küüniseid: need võinuks sobida nii selleks, et kaevata lahti maa all elavate putukate kolooniaid, või siis jahtimaks loomi.

Enamasti tehakse väljasurnud loomade menüü kindlaks hammaste kuju ja kulumuse järgi. Paraku pole hiigellaisiku hambad võrreldavad ühegi nüüdisaegse looma hammastega. Sestap uuriti hoopis süsinikisotoopide koostist, valgu ja mineraalosa suhet fossiilsetes luudes. Lihatoidulised söövad hoopis rohkem valku kui põhiliselt süsivesikutest toituvad herbivoorid. See erinevus kajastub isotoopkoostise muutustes. Võrdluseks uurisid teadlased läbi üle 200 nüüdisaegse, tuntud toidueelistusega loomaliigi, samuti fossiilsete karnivooride ja herbivooride luid. Tübingeni ülikooli professori Hervé Bocherensi sõnul on niiviisi võimalik kindlaks teha ka tuhandeid aastaid tagasi elanud loomade toitumisharjumused.

Saadud teadmised aitavad mõista suurte laisikute rolli toonases ökosüsteemis ja ehk ka võimalikke suhteid esimeste Ameerika inimasukatega: nende elupaigad langesid mitme tuhande aasta vältel ühte.

Senckenbergi uurimisinstituut ja loodusmuuseum / AlphaGalileo / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri