"Ees on kahetine väljakutse - kuidas tõhustada tootmist, tagades samal ajal loodusressursside senisest säästlikum kasutamine," lisas Tamm. "Selle väljakutsega toime tulemisel on teadus- ja arendustegevusel väga oluline roll. Ühine põllumajanduspoliitika peab jätkama innovatsiooni ning teadmussiirdesse panustamist, mis aitab kaasa teadmistepõhiste otsuste tegemisele nii poliitika kujundamise kui ka põllumehe tasandil."

"ÜPP toetusinstrumendid peavad kaasa aitama sellele, et põllumees suudaks nii tootmis- kui ka tururiske senisest paremini maandada ning suuremat osa väärtusahelast kontrollida, et kõik tururiskid ei kanduks ühele ahela lülile," sõnas Tamm. "Eesti on teisel poolaastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja ÜPP tulevik on üheks olulisemaks teemaks, milles me soovime olla aktiivsed diskussiooni vedajad."

Seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue eelarveperioodiga pärast 2020. aastat on Euroopa Komisjon läbi viimas laiaulatuslikku avalikku konsultatsiooni, mille raames oodatakse kõiki oma arvamust avaldama kuni 2. maini. Avaliku konsultatsiooni küsimustikku saab täita eesti keeles Euroopa Komisjoni kodulehel: https://ec.europa.eu/agriculture/consultations/cap-modernising/2017_et.

Tänasel arutelupäeval andsid maaeluministeeriumi asekantslerid Marko Gorban ja Toomas Kevvai ülevaate ühise põllumajanduspoliitika senise arengu etappidest ja tulevikuperspektiividest. Sõna said põllumajandussektori, maaettevõtlus- ja keskkonnaorganisatsioonide, kohaliku algatuse organisatsioonide ja teadlaste esindajad. Lisaks toimusid arutelud teemadel: tark põllumajandus, kohanemisvõimeline põllumajandus, keskkonnahoidlik põllumajandus ja elav maamajandus.

Arutelupäeva ettekanded

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade