Järgmise nelja aasta (2018-2021) riigi eelarvestrateegias on looduskaitsealuste eramaade riigile omandamiseks ette nähtud 13 miljonit eurot, mis võimaldab ebanormaalselt pikaks veninud avalduste järjekorra normaliseerida ja edaspidi lahendada esitatud ettepanekuid jooksvalt.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on looduse kaitsmisest abstraktselt rääkida üks asi, teine asi on teod, mida saab teha raha eest ja neid õnnestub uuel perioodil teha mitmeid. "Siiski võib looduskaitset teinekord olla raske taluda, aga see kindlasti ei peaks nii olema. Oleme samm-sammult astunud lähemale sellele, et eraomanikele oleks loodus ja selle kaitse talutavam ja lendorava või konnakotka nägemise peale ei läheks taskus käsi rusikasse ja kõlaks tõnissonilik nurin, et mis nad siis tulid meie õue peale... Järgmise eelarveperioodi jooksul muutub talumine mitmes aspektis kergemaks," selgitas Pomerants.

Looduskaitseliste piirangutega maade riigile omandamiseks on tänavu rahalisi vahendeid ette nähtud kolm miljonit eurot ning uuel eelarveperioodil aastatel 2018-2020 neli miljonit eurot aastas ning 2021. aastal miljon eurot.

Juhul kui avaldusi lisandub varasemaga samas mahus ehk u 20 avaldust aastas, on perioodi lõpuks võimalik avalduste esimene järjekord likvideerida ning edaspidi lahendada esitatud ettepanekuid jooksvalt. Aprilli seisuga on esimeses järjekorras 108 kinnisasja ja teises järjekorras 57 kinnisasja. Teises järjekorras on kinnisasjad, mille esitajad teadsid kinnisasja omandamisel sellel kehtivatest looduskaitselistest piirangutest ja on esitanud avalduse enne 2013. aasta aprilli.

Metsa vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimiseks lisandus uuel eelarveperioodil 520 000 eurot, lepingute sõlmimiseks on perioodi eelarve kokku 1 167 200 eurot. Täiendavad vahendid on vajalikud, sest metsaomanike huvi lepingute sõlmimise vastu on kasvanud ning hetkel Riigikogu menetluses oleva metsaseaduse muudatuste kohaselt kaob vääriselupaiga senine suuruse piirang 7 hektarit. Lepingud sõlmitakse metsaomanikuga 20 aastaks ning toetust makstakse välja iga-aastaste osamaksetena. Möödunud aastal maksti 171 lepingu sõlminud metsaomanikule kokku ligi 150 000 eurot.

Metsaomanike võrdsemaks kohtlemiseks looduskaitseliste piirangute hüvitamisel on alates käesolevast aastast Natura erametsatoetust võimalik taotleda ka neil erametsaomanikel, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele väljaspool Natura 2000 ala. Kokkuleppel Maaeluministeeriumiga makstakse toetust" Maaelu arengukava 2014-2020" vahenditest 308 000 euro ulatuses aastas.

5,8 miljonit eurot läheb 2000 hektari mahajäetud turbatootmisalade korrastamisele, mis ei ole looduslikult taastunud. Eestis on pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid ligikaudu 80, kogupindalaga 9800 hektarit. Tegemist on peamiselt pärandiga nõukogude ajast, mil ettevõtted lagunesid ning korrastamiskohustus jäi riigi kanda. Lisaks maastike visuaalsele rikkumisele avaldavad jääksood keskkonnale otsest negatiivset mõju - mahajäetud turbakaevandusalad emiteerivad olulisel hulgal CO2 ja on äärmiselt tuleohtlikud. Projekti eelarve on 5,8 miljonit eurot, millest riik eraldab 4,93 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid ning RMK panustab 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga.

100 miljoni euroga toetame ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu. Eesti majandus on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üks ressursimahukamaid, mistõttu on hädavajalik, et Eesti ettevõtted analüüsiksid oma ressursikasutust ning teeksid investeeringuid ressursse kokkuhoidvatesse lahendustesse. Nii tekib lisaväärtus ettevõttele ning kasu ühiskonnale ja keskkonnale

Jätkuvad ka tööd puhta joogivee tagamiseks ning keskkonda juhitava reovee nõuetekohaseks puhastamiseks. Ühtekuuluvusfondi "Veemajandustaristu arendamise" meetmest toetatakse projekte 65 miljoni euro ulatuses.

Kokku panustab riik järgmise nelja aasta jooksul Keskkonnaministeeriumi valdkondadesse hinnanguliselt 715 miljonit eurot.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 28.04.2017 pressiteade