Riigikogu kiitis 77 poolthäälega heaks majanduskomisjoni algatatud planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse (411 SE).

Seadus võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest.

Läbirääkimistel võttis sõna Meelis Mälberg, kes märkis, et kiire ja kõiki mõjusid arvestav planeerimise protsess aitab kaasa investeerimisotsuse tegemisele. Tema sõnul on mõistlik, et asjast huvitatud osalevad ka kulude katmisel.

Majanduskomisjoni algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE) läbis teise lugemise.

Raudteeseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi “Ühenduse raudteesüsteemis vedurite ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, ülevõtvaid sätteid. Sätete mittekohesele ülevõtmisele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon. Olemuslikult on muudatused erilise mõjuta ega eelda senise käitumise muutmist. Ühistranspordiseaduses rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis käsitleb bussisõitjate õigusi.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” heakskiitmine eelnõu (410 OE).

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 seavad eesmärgi kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu (408 SE).

Konventsiooni eesmärk on tõhustada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja riigisiseste kohtute omavahelist suhtlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas. Protokolliga luuakse uus menetlus, mis võimaldab riigi kõrgeimatel kohtutel küsida EIKilt nõuandvaid arvamusi poolelioleva riigisisese kohtuasja raames konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. Eelnõuga deklareeritakse, et Eestis on kõrgeimaks kohtuks Riigikohus, kes võib taotleda EIKilt nõuandvaid arvamusi.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus 7 poolt, 41 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) eelnõuga (405 SE) lahendatakse tehnovõrgu talumise tasu kõige aktuaalsed probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

Eelnõu määrab tehnovõrkude talumistasuks 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast ja fikseerib koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks, millest sõltub lõplik tehnovõrgu talumistasu suurus.

Seletuskirjas märgitakse, et tehnovõrkudeks on elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrk ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0 protsenti, see tähendab sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Praegune praktika talumistasude maksmise osas on erinev olenevalt rajatise omanikust. Lisaks enamikul juhul hüvitatakse vaid maamaks, saamata jäänud tulu ei arvestata.  2012. a tunnistas riigikohus senised tehnovõrgu talumise tasud põhiseaduse vastaseks.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) eelnõu (404 SE).

Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel pole võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aastas umbes 10 arestimismääruse taotlust ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest.

Eelnõu loob Riigikohtule võimaluse saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab Riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja –selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel põhiseaduskomisjoni ettepanekul tagasi Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), mis nägi ette muuta valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse käigus vastavate haldusüksuste piire Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7¹ lõike 3 alusel, kui elanike küsitluse või algatuse tulemusena selgub, et soovitakse mõne territooriumiosa arvamist ühe kohaliku  omavalitsuse üksuse koosseisust teise, piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu. Hääletus: 46 poolt, 15 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 17.30.

Istungi stenogramm:

Allikas: Riigikogu